Aastavahetus

meie seapesa

Nii, nüüd oleme siis oma uues kodus, mis on super :) meie toas on suur voodi, laud ja kapp. Jaa, me saime lõpuks riided seljakotist välja ja meil on isegi riidepuud, luksus missugune.  Ja meil on ülikihvt rõdu, armastan seal istumist. Kui me rõdul oleme, siis alati lehvitatakse ja vilistatakse. Ükskord lasid isegi mendid meile signaali:D Kolmapäeval kolisime sisse, pakkisime asjad lahti ja loomulikult tahtsime tähistada. Maree tahtis ka välja minna, nii et leppisime temaga kokku, et kohtume linnas kell 11. Ma kutsusin Charlie ka, et rohkem rahvast oleks, aga nad mõlemad hüppasid alt ära, nii et lõpuks olime ikka Triinuga kahekesi Black Bettys. Õnneks M polnud seal, nii et saime ennast vabalt tunda. Jõime Albertiga, kuni klubi kinni pandi ja siis läksime friikaid ostma. Triinu läks juba enne ja Albert oli ka selleks ajaks ära läinud, nii et ma ei tea, kellega ma sinna Bettysse jäin:D igatahes kui ma välja läksin, oli Triinu just oma friikad kätte saanud ja need kõik maha visata suutnud:D ostsime siis uued ja läksime koju.
Reedel oli siis aastavahetus, aga tunnet küll sellist polnud. Tavaline tööpäev meie jaoks. Peale tööd plaanisime välja minna ja selleks oli meil uusi riideid vaja, nii et shoooping. Igast asju ostsime, ka neid, mida me üldse ei plaaninud osta:D aga Guessi poes oli ale ja ma sain 7 dollariga pluusi endale:O pärast käisime Woolworthsis ka, sest see toidupood, mis meie maja juures on, on ülikallis. Kodutee oli suht piinarikas, sest meil oli niiii palju asju. Ma lõpus ei tundnud oma sõrmi enam ja üldse igalt poolt oli valus. Kodus tegime süüa ja siis hakkasime õhtuks valmistuma. Panime tööriided selga ja võtsime suure kotiga riided ja meigi ja kontsakingad kaasa, juhuks kui me peale tööd välja lähme. Ma olin üle pika aja garden baris, nii et me ei saanudki Triinuga koos olla:( alguses ei olnud eriti palju tegemist, nii et mul oli aega mõelda, kui kurb ma olen, et pean tööl olema sel ajal kui teised pidutsevad. Pärast läks aga kiireks ja siis ei olnud enam aega mõelda ja aeg läks ka suht kiiresti. Aastavahetuse hetk oli nii imelik, ma arvasin, et kõik kiljuvad ja kallistavad ja soovivad üksteisele uut aastat, aga kõigil oli täiesti savi, nad ei pannud tähelegi, et kell 12 sai:D pärast tööd koristasime ja ma jõin kiirelt Alize ära, mis üks tüüp mulle ostis, ja siis hakkasime mõtlema, mis me teeme. Ma arvasin, et lähme kõik koos välja, aga enamus inimesi läks lihtsalt koju. Charlie, Maree ja Mohan õnneks tulid meiega välja, kuigi Charlie ja Maree olid autodega ja eriti juua ei saanud. Siin on muide 0,5 lubatud, nii et natuke võib juua. Aga igatahes olid nad kõik tööriietega ja me ei tahtnud ka siis oma kontsakingi jalga panna, nii et käisime kiirelt kodust läbi ja panime teised riided. Siis läksime Black Bettysse, Albert andis meile baarikaardi 200 dollarise limiidiga ja me hakkasime kiirelt jooma, sest kell oli juba 3 läbi. Arvasime, et me ei jõua purju jäädagi, aga valesti arvasime:D nagu tavaliseltki, oli meil sada jooki korraga ees ja õnneks oli klubi kauem lahti ka kui tavaliselt. Peale sulgemist jäime veel sinna ja poole 6 ajal hakkasime lõpuks koju minema. Astusime uksest välja arvates, et õues on pime, aga üllatus üllatus, päike oli kõrgel taevas, see oli nii naljakas:D kodus läks Triinu kohe magama, aga mul ei olnud millegipärast üldse und. Võtsin bologneset endale ja hakkasin seksi ja linna vaatama. Pool osa vaatasin ära, siis enam ei viitsinud:D läksin oma lemmikule rõdule, kuulasin muusikat ja helistasin Maarjale. Suht kaua rääkisime, väga ei huvitanud kõneminuti hind sel hetkel:D nii hea oli ta häält kuulda, aga see tegi igatsuse hoopis suuremaks :(
N[[d on hommik, ma olen 5 tundi maganud, rohkem ei suutnud ja ]htul j'lle Eurosse t;;le.
Ja netti saan ma ainult Cathy arvutis, mis on koreakeelne ja v'ga keeruline on midagi aru saada siit!:D

Kauaoodatud päev

Eile saime teada, et me ei saa seda studio appartmenti, mida me tahtsime. Seega läksime kesklinna ühte tuba vaatama. See asub täiesti kesklinnas, 2 minutit Eurobarist, nii et tööl käia on ülihea. Korter on ilus, meil on oma vannituba, rõdu, internet ja konditsioneer, pmts kõik mida me tahtsime:) ainuke miinus on see, et me peame korterit jagama ühe korea paariga, aga nad tundusid ülisõbralikud ja toredad:) ütlesime neile kohe ära, et tahame seda ja hea, et nii tegime, sest siin on asjad juba väga hulluks läinud. Ükskõik, mida me ka ei tee, ikka saame peapesu. Ei taha enam kodus ollagi ega kellegagi suhelda. Seega läksime eile õhtul kodu lähedale parki, panime lina maha, läpakast mussi käima ja jõime veini. 

Nüüd on meil asjad pakitud ja hakkame varsti linna poole liikuma. Interneti saame kahe nädala pärast, nii et mõnda aega ma nüüd kirjutada ei saa, aga võib-olla ongi hea, et saame natuke internetist puhata:)

Christmas

Jõulud tavaliselt: Sõidame perega Kivi-Vigalasse vanaema ja vanaisa juurde. 24nda õhtul tulevad kõik sugulased külla. Toas on kuusk ja küünlad ja jõulumuusika mängib. Süüakse verivorsti, seapraadi ja hapukapsast, piparkooke ja mandariine, juuakse glögi. Kuuse all on hunnik kingitusi, mille kättesaamiseks tuleb kõigil lugeda luuletusi. Ja õues on palju lund, võib-olla.

Jõulud 2010: 25.detsembri hommikul (24ndat kuupäeva siin üldse ei tähistata, nii et meil oli tavaline reede õhtu Eurobaris) ärkasime Triinuga üles, määrisime ennast õliga kokku ja läksime aeda päevitama. Kuumusega võitlemiseks võtsime külmkapist purgi Jack Danielsi cocaga. Õnneks oli meil midagi kodus juua, sest üllatus-üllatus jõululaupäeval ei müüda Austraalias alkoholi. Helistasime Ottole, Raunole ja Androle ja küsisime, mis neil plaanis on. Nad teatasid, et on poole tunni pärast maja ees. Kiirelt püsti, pizzad ahju, pessu, föönitama, riidesse, kõrbenud pizzad ahjust välja ja autosse. Sõitsime Scarborough randa, kus olid Adrian ja ta tüdruk Alex. Paar tundi päevitasime ja sõime pizzat, seejärel sõitsime linnast natuke välja Adriani juurde. Istusime ja jõime veini umbes 12ni, siis pidi Otto minema lennujaama, sest ta oli lubanud kaks eesti tüdrukut peale võtta. Me läksime kõik kaasa, käisime meie juurest ka läbi hambaharju ja asju võtmas, ma haarasin igaaaksjuhuks külmkapist ühe Bundabergi pudelipõhja ka kaasa. Tunnike autosõitu ja olime tagasi Adriani juures, kus läks pidu edasi ja magama sain alles kell 7 hommikul, mis ei olnud üldseee hea, sest me pidime pühapäeval juba päeval tööle minema. Hommikul koju jõudes ootas mind järjekordne peapesu Bundabergi varastamise eest, mis sest et ma ei võtnud sealt lonksugi ja tõin tervelt koju tagasi. 
Eurobaris oli reggae pidu, pakuti Jamaica punchi ja barbequed ja esines mingi rastade bänd. Uksed avati juba kella 4st millegipärast, loomulikult keegi veel nii vara baari ei tule ja seega meil väga tegevust polnud. Väsimus ja igavus kammisid ära, nii et me lollitasime ja naersime päris kõvasti:D pausi ajal sõime Triinuga seda Jamaica grilli ja peale seda tuli mul sellline unii ja nõrkus, et pidin pikali kukkuma seal baarileti taga. Une ajas ära üks ebameeldiv üllatus. Nimelt.. meil on kodus kõigil oma võtmed peale minu, Triinu ja Maidu. Me kasutame varuvõtit, mis on alati ]hes kohas, mile nime ma ei tohi nimetada, et me kõik ilusti sisse saaks, kui vaja. Mait oli võtme aga millegipärast tuppa toonud ja meie tööle minnes lasime ukse lukku. Seega oli võti toas ja uks lukus ja kõik teised majaelanikud 600km kaugusel jõulupuhkusel. Mait koju jõudes selle üle väga õnnelik ei olnud, okei ma kasutan liiga viisakaid sõnu, ta oli maruvihane ja süüdistas kogu asjas meid, sõimas ja saatis meid igasugustesse kohtadesse ning ütles, et tal pohui, kus me ööbime. Kogu see asi ajas meid ka närvi ja veits paanikasse ka, sest meil polnud ööbimiskohta. Õnneks läks tööl üsna kiireks, nii et mul ei olnud aega väsimust tunda ega mõelda kogu selle asja peale. Albert rahustas ka mind oma jutuga ja reggae-band laulis ,,everything's gonna be ok''. Ja kõik saigi korda:) poisid olid linnas ja võtsid meid pärast tööd peale ning me saime jälle Adriani juures ööbida. Hommikul tuli Maidult sõnum, et võti on kapis. Ma ei tea, kust ta selle võtme nüüd välja võlus, aga igatahes tore, et koju saime. Kuna me aga olime arvanud, et teisipäevani koju ei saa, siis meil oli plaan tehtud, et lähme shoppama ja ega me oma plaani siis enam muutma ei hakanud:D aga ainult vajalikke asju ostsime, nt shokolaadilõhnalise päikesepuudri mmm :) toidupoes käisime ka ja kuna meil olid nii rasked kotid, siis võtsime tee äärest ühe käru ja plaanisime sellega asjad koju vedada. Rongijaama juures oli aga politsei, me ei julgenud neist käruga mööda minna ja jätsime selle sinna:D kodus nägime kohe Maitu ja ta äsja lennukilt saabunud girlfriendi. Üritasime viisakad olla, sest tülitsemisest on nii kopp ees. Tegime Triinuga isegi süüa, seenekastet ja juustušnitslit ja salatit. Aga jah, niiii väga tahaks juba oma korterisse. 
Aa ja muide meile tuli tööle üks uus tüdruk Marie, hästi ilus aasia tüdruk, aga natuke rumal:D kui ma ütlesin, et ma olen Eestist, siis ta ütles, aa ma tean see on seal Nõukogude Liidus. Ja pärast küsis mult kuidas teha baileyst jääga, ma ütlesin et noo pane baileyst ja jääd:D ja Triinult küsis, mis on rumm. oeh:D

The Deen

Eile päeval värvis Triinu mul juukseid ja üllataval kombel tuli täitsa ilusti välja:D õhtul läksime linna Eurobari rahvaga pidutsema, aga enne käisime veel ühte korterit vaatamas. See oli megaaailus! Uus korter, ilus sisustus, suur rõdu vaatega linnale, suur kapp ja peegel, millest me siin nii väga puudust tunneme ja asukoht kesklinnas, 5 minutit Eurobarist. Halb ainult see, et seal pole wifit ja see on üsna kallis, sama raha eest leidsime juba ühe studio appartmendi. Loodetavasti saame selle, sest nii väga tahaks omaette elada. Niiii kopp ees sellest pidevast tülitsemisest. Asi on juba nii kaugele läinud, et me ei tohi keset päeva omavahel rääkidagi. Täiesti haige, kuidas selline inimene üldse olemas olla saab? Huh, igatahes pärast korteri vaatamist läksime backbackersisse, kus me pidime teistega kokku saama ja enne klubi mõned joogid tegema. Seal vaadati meile lolli näoga otsa ja öeldi, et mingit pidu ei toimu. Kuna meil kellegi numbrit ei olnud, siis istusime välja pingi peale ja hakkasime oma kookoselikööri jooma. Varsti hakkasid ükshaaval ka teised jõudma. Vanessa tõi shampust ja igaühele väikse pakikese piparkookidega, avv:) ta läheb kolmapäeval Jaapanisse ja abiellub:/ väga kihvt, palju õnne:) Joogid joodud, läksime The Deeni, klubisse, mille ees on alati ülipikk järjekord ja isegi esmaspäeval oli seal palju rahvast. Seal oli ka industry night, mis tähendab, et kõik, kes klubides töötavad, saavad minna eraldi alale, kus on odavamad joogid :) ma ei suutnud aga otsustada, mida osta, nii et ma ei ostnudki midagi:D istusime väljas ja rääkisime niisama juttu, aga varsti hakkas igalt poolt jooke tulema. Läksin mingi Charlie sõbraga baari, ta ostis mulle Vanilla Gallianot ja siis tuli sinna Maude, kes tegi mulle ja Triinule Wet Pussy välja ja hiljem andis Jacqueline mulle veel Alized ja Vanessa viina sodaga, mis oli väga rõve. Ei saa aru, kuidas nad seda juua suudavad. Pärast läksime kõik koos tantsima ja kui kell 2 klubi kinni pandi, siis läksime Charlie ja ta vennaga Fast Eddysse sööma. Seal olid niii kallid hinnad ja me ei tahtnud midagi osta, aga Charlie ütles et no worries ta teeb välja:D nad lubasid meid ka koju viia, aga kuna nad tahtsid veel kauemaks sinna jääda, siis nad andsid lihtsalt taksoraha meile, nii et meil ei läinudki raha sel õhtul :) aa ja Bali piletit lubasid nad ka meile välja teha, kui meie kohapeal ööbimise eest maksame, aga seda pidime veel kaine peaga täpsustama, nii et jah vaatab mis juttu nad nüüd räägivad, aga ülilahe oleks küll! 

Perth ja siinsed inimesed on juba nii kalliks muutunud, et ei tahagi enam siit kuskile minna. Kõige vähem farmi, nii et ma ei tea, kuidas teise aasta viisat saada, abiellun äkki Charliega, seda pidime ka kaine peaga arutama:D Hetkel tahan ma lihtsalt elu nautida ja mitte tuleviku peale mõelda:)

Ülikiire nädal

Black Bettysseee

Nii, vahepeal on üli busy olnud, nii et pole jõudnud kirjutada. Kolmapäeval käisime Triinuga rannas, nägime seal Terrence'it ka, kes tõi meid pärast koju ja kutsus õhtul dnb peole. Sain isegi Triinu nõusse kuidagimoodi ja hakkasime Malibud jooma. Terrence pidi meil järgi tulema, agaa kahjuks tulid tal mingid ma ei tea mis asjad vahele ja ta ei tulnudki. Me aga ei viitsinud koju jääda ja mõtlesime, mida teha. Läksime siis linna Black Bettysse, kus olid Albert ja Michael ja teised. Tsillisime seal paar tundi ja siis tulime taksoga koju. Koju jõudes tahtsime süüa nagu ikka, mille peale Mait loomulikult kurjaks sai. Kuna me olime veits joogised, siis me ennast tagasi ka ei hoidnud ja ütlesime kõik välja, mis me arvame temast:D aga igatahes kuidagi suutsin ma oma telefoni taksosse unustada. Helistasin siis endale ja taksojuht võttis vastu, oli õnneks nõus selle mulle ära tooma, aga mida mina tegin? Jäin magama ja ei kuulnud, kui taksojuht maja ees helistas:D hommikul kui ärkasin, siis proovisin veel helistada endale, aga keegi ei võtnud vastu. Seega helistasin igaksjuhuks taksofirmasse, nad aga käskisid politseisse helistada. Tunnnd aega rääkisin nendega ja siis pidin veel Telstrasse helistama, et mingit numbrit teada saada, ja siis uuesti politseisse. Igalt poolt suuunati mind ja pandi ootele, oeh kui tüütu see oli. Ja mingit abi sellest ikka polnud. Pärast helistas taksojuht minu telefoni pealt ja ütles, et paneb selle oma postkasti. Õhtul tulid Otto ja Rauno meile järgi, sõitsime taksojuhi maja juurde ja saingi telefoni kätte:) pärast seda läksime tööle ja Eurobar oli sel õhtul niii tühi, et me lihtsalt surime seal igavusse ja nälga. Peale tööd võtsime friikaid, sest kodus me ju süüa ei saa. Viimasel ajal muudkui öösel sööme, jube komme.

Cottesloe Beach

Reedel läksime juba poole viieks tööle, sest mingi special function oli, 5st 8ni sai tasuta jooke, nii et vägaa busy oli, korrakski ei saanud puhata. Hiljem oli õnneks natuke rahulikum, aga ikkagi suht kiire. Peale tööd läksime kohe koju, sest laupäeval pidime varakult ärkama, et teatrisse minna. Täpsemalt eeeesti teatrisse :) ,,Meri ja orav'', osades Andrus Vaarik ja Egon Nuter. Ülinaljakas etendus oli ja üldse oli naljakas korraga u 140 eestlast näha. Üllatavalt palju oli vanemaid inimesi, kes siin juba aastakümneid elanud ja kellel eesti keel ununema hakanud. Pärast teatrit oli Eesti Konsulaadis koosviibimine, kus sai juua ja suupisteid. Nägin seal ka oma Croppi töökaaslast Katit, kes tuli 2 nädalat enne mind Austraaliasse, ja tuli välja, et ta tuli alguses siia Martini ja Laura juurde, kellega meie Jurien Bayl telkimas käisime, ja ööbib Andrese juures, kus me eelmisel pühapäeval grillimas käisime:D ja ta kohtus Sandriga kuskil Manjimupi poes ja nad olid muide kursakaaslased ka TTÜ-s. Eesti on ikka nii väike! Sandrit nägime ka, ma arvasin et ma olen pruun, aga tema kõrval ma olin täiesti lumivalge:D Peale pidu läksime linna, käisime söömas ja siis läksime ühte tuba vaatama. Asukohaks kesklinn, 5 minutit Eurobarist ja kuulutuse järgi tundus, et seal elab palju noori. Kohale jõudes ei julgenud me uksest sissegi astuda, sest see nägi välja nagu litsimaja. Omanik ilmselt kuulis meid ja järsku astus uksest välja dressides, vuntside ja kuldketiga keskealine araabia mees. Värisedes astusime sisse ja vaatasime ringi. Maja oli täielik peldik ja tuli välja, et see omanik elab seal hetkel üksi. Viisakusest küsisin paar küsimust veel temalt, aga üldiselt me mõlemad mõtlesime, et ei julgeks seal magama jäädagi:D peale seda läksime jälle tööle, ma olin alguses ukse peal pileteid müümas. See oli eriti tsill, istud ja kuulad mussi ja räägid juttu, vahepeal müüd mõne pileti ka ja kusjuures aeg möödus üllatavalt kiiresti. Üks tore üllatus ootas ka meid tööl. Leidsime kapi pealt meie nimedega ümbrikud, Charlie oli meile jõulukaardi ja shokolaadi jätnud, avv:) Charlie on meie kõige toredam töökaaslane ja ainuke, kelle jutust me kõigest aru saame:D Osadel on ikka sellline aktsent, et mitte midagi ei saa aru. Peale tööd saime Rauno, Otto, Andro ja Raidoga kokku, tsillisime natuke ja siis nad tõid mu koju. Kell 4 jõudsin ja tahtsin magama minna, sest ma pidin hommikul Wembleysse tööle minema, aga meie maja rahvas oli alles peolt tulnud ja väga lõbusas tujus. Sõid köögis (ehk siis pmts meie magamistoas) hiina toitu ja rääkisid juttu, tuled põlesid ja Metallica oli põhjas. Ma palusin viisakalt, et paneks vähemalt tuled ja muusika kinni, mille peale Mait lubas külmkapi uksega kolistama hakata nagu meie igal öösel. Kristjanile meie tüli ei meeldinud ja ta tahtis pühapäeval mingi koosoleku teha:D siiani seda toimunud pole, väga kurb. Aga igatahes hommikul ma millegipärast äratust ei kuulnud ja magasin sisse, aga õnneks jõudsin ikka õigeks ajaks tööle. Baaris olin seekord ja 8 tundi, huh. Aga nüüd kodus ja väsinud ja õnnelik:)

Päkad

Eile oli meil Triinuga plaan randa minna. Otto, Rauno ja Adrian pidid meile peale tööd järgi tulema, mis pidi olema umbes kella 2 ajal. Me ei viitsinud neid kodus oodata, nii et läksime Karusselli endale päkapikumütse otsima. Juhtus aga nii, et me pidime neid plaanitust paar tundi kauem ootama ja mida me sel ajal tegime - shoppasime. Õnneks leidsime päkapikumütsid ka, aga enne eksisime veel paari poodi ära:D kell 5 võtsid nad meid lõpuks peale ja hakkasime ranna poole sõitma. Sõit kestis kuidagi eriti kaua, kella 6ks jõudsime lõpuks randa, aga olime seal 5 minutit, sest seal oli megaa tuul ja nii külm, et ei saanud riidest lahtigi võtta. Seega me lihtsalt sõitsime ringi, käisime King Parkis, tegime pilte ja nautisime vaadet. Me polnud Triinuga seal pimedas käinudki, nii palju tulesid, üliilus:) ja veel käisime ühel tänaval, kus oli mingisugune võistlus, millisel majal kõige rohkem jõulukaunistusi on. Ma ei tea, mismoodi need inimesed seal üldse elada saavad, kui nende majaesised koguaeg turiste täis on:D väga kihvt oli see, aga pildile jäädvustada oli meie seebikarbiga võimatu. Pärast käisime veel ujumas ja söömas ja siis tõid poisid meid koju. 

Hommikul pidime ärkama kell 9, sest pidime kella 2ks Wembleysse tööle minema ja enne seda veel Keviniga kokku saama. Kevin on Siimu ülemus Karrathas, kes pidi meile ka tööd pakkuma vms. Läksime siis ilusti linna ja ootasime teda üle poole tunni, aga asjata. Ja meil kahju ka polnud, sest me ei taha üldse siit toredast Perthist Karratha kuumusesse minna. Kahju oli ainult sellest, et me mitu tundi varem ärkasime selle kohtumise pärast, millegipärast olime mõlemad üliiväsinud ja absoluutselt ei viitsinud tööle minna. Tegelikult oli töö ainult 4 tundi, meil oli bari training, ja see polnud üldse hull, kõik oli üsna lihtne ja rahulik ja aeg läks ka kiiresti. Ja nüüd on rahulik õhtu kodus hea söögi ja heade seriaalidega:)

Wildlife Park

Austraalias on nüüd küll suvi kätte jõudnud, sest väljas paistab päike ja sooja on 30 kraadi ringis. Seega oleme päevitanud paar päeva aias Triinuga ja täitsa pruunid oleme juba:) Nädalavahetus möödus töiselt nagu ikka, oleme juba nii osavad, et meil lubatakse kahekesi mainbaris olla:D Neljapäeval ootas meid üks tore üllatus, nimelt tõi Fat Albert meile Malibu, millega olid ka plätud kaasas:D nüüd ootame võimalust, millal seda juua. Eile läks tööl koristamisega suht kaua aega, pärast seda võtsime ühe pizzalõigu ja hakkasime taksot otsima. Tavaliselt sellega eriti aega ei lähe, aga eile kõndisime üle poole tunni ringi enne kui takso saime, nii et magama sain mina veerand 5 ja netisõltlane Triinu veel tund aega hiljem:D täna pidime vara ärkama, sest meil oli plaanis Wildlife Parki minna. Kristjan ütles mulle juba eile, et lähme ainult seljuhul, kui mina sõidan, sest tema hommikuks kaineks ei saa. Olukord oli oodatust hullem, aga õnneks tulid Kadi ja Mait meiega kaasa. Kõigepealt läksime mingile loomade showle, mis seisnes selles, et sai näpuotsaga natuke beebi-känguru saba ja vombati kõhtu katsuda. Ma tegin maole ka pai, aga Triinu ei julgenud isegi sinna poole vaadata:D mõtlesime, et kui loomi lähemalt näha ja katsuda ei saagi, siis on küll jama. Aga õnnneks leidsime kohe suure aia, kus kängurud ja inimesed vabalt liikuda said. Seal oli ka krõbinaid, millega loomi sööta sai:) kängud olid nii armsad ja sõbralikud, sõid ilusti käe pealt krõbinaid ja neil oli täitsa suva, mis me tegime nendega:D võib-olla nad olid lihtsalt kuumast ilmast loiud, väljas oli üle 30 kraadi. Paljusid loomi me selle tõttu ei näinudki, kõik pikutasid oma urgudes või põõsastes. Koaalasid saime ka õnneks lähemalt näha ja paitada. Need unimütsid magavad 20 tundi ööpäevas, nii et midagi väga huvitavat nad ei teinud aga üliarmsad olid ikkagi, oleks tahtnud kaissu võtta kohe:) see poleks siiski hea mõte, sest küüned on neil teravad nagu ka kängurudel. Vabas looduses kängurud kohates tuleb eemale hoida, seal nad nii sõbralikud pole kui loomaaias. Aga veel nägime dingosid, vombateid, opossumeid, emusid, kaamleid, jaanalindu, megapisikest krokodilli, papagoisid ja paljusid teisi loomi. Väga ammu planeerisime seda loomaaeda minekut ja lõpuuks saime käidud :)

peaaegu Hip-E club ja esimene tööpäev Wembleys

Eile tahtsime Triinuga teise töö saamist tähistada ja otsustasime Hip-E clubi minna, sest see üks väheseid, mis teisipäeval lahti on. Kuna kõik nädala sees töötavad, polnud meil kedagi endaga kaasa kutsuda ja nii pidimegi kahekesi minema. Jõime enne natuke veini kodus ja rongis, nii et Leederville'i jõudes unustasime tag offi teha ja kaotasime 9 dollarit, mis minul muide pole esimene kord:D Rongiga sõitmiseks on siin siis selline kaart nagu Smartrider, millega saab odavamalt sõita. Halb asi selle juures on see, et iga kord rongile minnes peab kaardiga piiksu tegema ja pärast maha tulles ka ja kui seda ei tee, siis ta võtab kõige kallima pileti hinna su kaardilt maha. Aga igatahes jõudsime me klubi juurde paar minutit enne 10 ja seal oli megapikk järjekord, nii et me poleks enam tasuta sissepääsu ja jooki saanud. Samal hetkel jõudsid klubi juurde Otto ja Rauno, nii et me ei läinudki klubisse, vaid rääkisime nendega parklas juttu tunnikese ja siis nad tõid meid koju ja seee oli kell pool 12 õhtul täpselt. Vot selline klubiskäik:D aga vähemalt raha ei kulutanud ja saime ennast ilusti välja puhata. Mul oli õnneks hommikul väga hea olla, nii et polnud mingi probleem tööle minna, seekord siis Wembleysse. Seal on meil Triinuga erinevad vahetused, nii et pidin täna üksi sinna trippima. Tegin esimest korda elus ettekandja tööd ja muidu on kõik väga lihtne, aga kuumi ja raskeid taldrikuid kanda küll mõnus pole. Kingadega juhtus ka mul üks kurb lugu, nimelt nendest ei jäänud midagi järele peale tänast tööpäeva:D Wembley baar ise on väga tsill, inimesed ka. Ja ülemusega vedas meil järjekordselt:D keset tööpäeva küsis ta minult järsku, et Anni kas jaggerbombi tahad? Ma ütlesin, et jägermeister mulle ei meeldi, nii et ta tegi mulle hoopis Red Pussy ja siis lihtsalt jõimegi töö ajal:D pärast tööd pakkus ta veel juua, aga ma pidin viimasele rongile jooksma, et mitte takso peale jälle 30 dollarit kulutada. Ja nüüd ma jõudsin koju ilusti ja õnnelikult ja lähen kohe magama, sest meie toakaaslane Mait on järjekordselt väga närvis, et me Triinuga klõbistame:D

Teine tööö :)

Me oleme nüüd üle nädala Kristjani juures olnud ja jääme ilmselt mõneks ajaks veel siia. Kõik on ülisuper väljaarvatud see, et elame linnast kaugel ja peame öösel töölt tulles igal õhtul 30 dollarit takso peale kulutama. Eelmisel nädalal olin ma haige ja seega väga midagi ei teinud. Neljapäevaks õnneks sain terveks, et ilusti tööle minna. Hommikul oli mul veel üks tööintervjuu. Töö seisnes selles, et pean tänaval inimesi fundraisininguga liituma kutsuma ja ma sain selle töö, nii et reede hommikul peale Eurobari ja 4 tundi magamist läksin sinna. Algus oli tore, õppisin ära selle jutu, mis ma rääkima pean ja siis läksime manager Andrewga tänavale. Paari tunniga selgus aga kurb tõsiasi, et kõigil möödujatel on kiire ja keegi mu juttu kuulata ei taha. Sinna kadus ka minu motivatsioon ja peale lõunapausi teatasin, et see töö pole ikka minu jaoks. Ma lihtsalt ei suutnud mõelda muust, kui et ma tahan äraaaa. Ja see oli õige otsus:)

Eurobaris olime sel nädalal neljal õhtul tööl, sest pühapäeval oli mingi Jugoslaavia pidu seal:D väga jubedat muusikat lasti ja rahvast ka väga ei olnud. Ühel hetkel tuli aga minu juures üks poiss, kes ütles eesti keeles: ,,Sul on ilusad kõrvarõngad'' :D ja tuli välja, et see oli Otto, keda Triinu kuskilt natuke teab ja ma olen ka võib-olla temaga kusagil peol kohtunud, Janeti juures vms. Ta on koos oma sõbra Raunoga paar kuud Perthis olnud juba.

Eile käisime Karussellis shoppamas, sain endale 600 krooniga sandaalid, megailusa jaki ja pluusi :) ja tore üllatus oli veel see, et meid kutsuti tööintervjuule. Täna siis läksime Wembley hotelli, kuhu me kõndisime rongijaamast umbes tund aega, sest me eksisime natss ära:D tagasi tulime 20 minutiga. Aga igatahes me saime selle töö! :) ja nad teavad, et me töötame ka Eurobaris, nii et arvestavad seda graafiku tegemisel. Seega on meil nüüd 5-6 päeva nädalas töö, mis on super, sest nüüd saame loodetavasti raha koguma hakata, et millalgi east coastile trippida.

Ilmateade lubab ka nüüd sooja õnneks, tahaks juba päevitada, meil juba jume täitsa kadunud:D ja mingit jõulutunnet ausalt ei ole ja ilmselt ei tule ka. Jõuluõhtul oleme tõenäoliselt tööl nagu ka aastavahetusel, nõme. 

Täna tahaks töösaamist tähistada, mõtlesime Hip-E clubi minna, aga ei tea kellega, sest kõik ju töötavad nädala sees:(  ma lähen ka homme tööle Wemblysse, aga alles õhtul.

Breakfast at Michael's

Laupäeval pidime siis oma Mount Lawley pesast välja kolima ja Kristjani juurde tulema. Sander ostis endale farmi minekuks uue kollase Hynday Accenti 500 dollariga, nii et pakkisime oma kola kokku ja viisime autosse. Aga siis üllatus-üllatus, auto ei läinudki käima. Alguses proovisime Triinuga autot lükata, aga sellest väga abi polnud:D Seega ostsime poest vett ja krõpsu ja panime puu alla varju lina maha, sest päikese käes oli üliipalav. Pikutasime seal ja mõtlesime mida teha. Kedagi appi kutsuda ka polnud, nii et ootasime tund aega, kuni Siim lõpuks trennist tuli ja meie auto käima tõmbas. Kristjani juurde sõitmiseks oli Sandril mingi ise tehtud kaart, millest väga abi ei olnud:D lõpuks jõudsime ikka kohale, tegime kiirelt süüa ja juba pidimegi Triinuga tööle minema. Tööl oli eriiti busy õhtu ja väga huvitavaid inimesi kohtas. Kõik uurisid jälle, kust ma pärit olen ja kui ütlesin, et Eestist, siis otsis üks tüüp telefoniga netist Eesti kohta fakte ja hakkas neid mulle ette lugema:D üks teine tüüp ütles, palun üks vodka-redbull ja sinu number ning andis mulle raha ja telefoni:D andsin talle telefoni tagasi, aga sellega ta rahule ei jäänud, terve õhtu üritas mind ära rääkida ja lõpuks lubas lausa oma särgi seljast ära rebida, kui ma temaga välja lähen:D aga Triinult küsis numbrit hoopis üks naine, kes ütles et tal on ilusad juuksed:D meie töökaaslane Jade, kellel oli vaba õhtu, pidutses ka Eurobaris ja oli ülipurjus. Ühel hetkel tuli mu juurde ja ütles, Annnii, my brother had sex with a deaf estonian:D:D whaaat!? Ja õhtu lõpus tellisid kaks kutti ja üks naine mult jooke ja siis küsisid jälle, kust ma pärit olen. Kui ma ütlesin, et Eestist, siis hakkasid nad naerma ja ütlesid et nemad ka:D niii naljakas, sest me olime terve õhtu nendega inglise keeles suhelnud ja lõpuks saime teada, et nad eestlased:D Peale tööd olin mina üliväsinud ja oleks hea meelega koju läinud, aga Triinu tahtis välja minna, nii et läksime Michaeli ja DJ Fat Albertiga Black Bettysse, kus meile, nagu ikka, hunnik jooke ette toodi. Peale sulgemist juhtus kuidagi nii, et läksime neljakesi Michaeli juurde ja meie pidime poistele hommikusöögi tegema:D ostsime poest muna ja peekonit ja apelsinimahla ja tegime neile ka tomati-kurgi salatit, arvasime et see neile üldse ei maitse, aga asi oli täiesti vastupidi :) ülipalju nalja sai, aga ülipalju kiusamist oli ka. Triinu hüüdnimi on Russia ja selle teemata ei möödu kunagi 5 minutitki:D ja ma sain kõikide muude asjade eest, nii palju oli neid, et enam ei mäletagi:D peale hommikusööki tahtsime koju tulla, et Sandriga enne äraminekut hüvasti jätta. M oli aga juba pidzaamas ja nad ütlesid, et nemad ei liigu kuhugi. Seega pidime takso võtma ja 30 dollarit kulutama. Kui taksoga sõitsime, siis oli päike juba kõrgel taevas ja me sõitsime mööda üliilusat palmide alleed:) kell pool 8 saime magama ja täna olen ma terve päeva voodis olnud, sest ma olen haige:( midagi söönud ka pole, nii et väga halb on olla. Loodetavasti saan ruttu terveks, sest Triinu vaeseke peab ka passima, kuna mina midagi teha ei jaksa.

Mount Lawley

Pole millegipärast ammu kirjutanud, aga igatahes.. selle nädala elasime nüüd sõbra juures, sest me ei suutnud enam hostelis olla, aga homme peame siit välja kolima ja siis lähme jälle Kristjani juurde, sest kuhugi mujale meil hetkel minna pole. Sander läheb pühapäeval lõunasse, sest ta sai kuhugi farmi töö. Me Triinuga saaksime ka ilmselt sinna, aga me ei taha veel oma linnaelust ja tööst Eurobaris loobuda. Loodame, et leiame endale teise töö ka, aga kui seda paari nädala jooksul ei juhtu, siis ilmselt lähme Sandrile järgi. 

Sel nädalal olime enamasti õhtuti kodus ja nautisime privaatsust ja koduseid toite, mängisime kaarte, yatzit ja ka bailakaarte:D teisipäeva õhtul käisime aga Hip-E klubis backpackerite õhtul. Hmm, seal ma sebisin meile hoolega tööd ja korterit, nii et telefonis on kaks uut numbrit: Alvand ja Brent.. rottnest, väga armas, kui teaks ka, mida need täpselt tähendavad. Aga jah päeval me sel nädalal kuigi asjalikud ei olnud, sest me elame kesklinnast natuke eemal ja sinna minek on omaette ettevõtmine:D seega me magasime alati ülikaua, millegipärast olen ma Austraalias eriti unine, kodus ei maganud kunagi üle 10, aga siin enne 12 silmi lahti ei saa:/ edaspidi üritame ennast parandada ja midagi asjalikku ka teha. 

Eile ja täna olid tööl üsna rahulikud päevad. Neljapäev ongi alati rahulik ja täna olin ma esimest korda välibaaris, kus käibki vähem rahvast. See oli tsill, sai juttu rääkida inimestega ja vahepeal saadeti mind koos ühe prantsuse tüdrukuga tänavale klubi flaiereid jagama. Enamus inimesi küsis kohe, kust ma pärit olen, mis on aktseni tõttu üsna loogiline, aga veel kiideti mu inglise keelt ja kõrvarõngaid:D jah, ma ei tea miks, aga austraallastele meeldivad kõik mu kõrvarõngad, iga päev saan nende kohta komplimente:D ja ka muid komplimente. Ma ei tea, kas asi on selles, et siinsed poisid on julgemad või et siin pole eriti ilusaid tüdrukuid, both true. 

Peale tööd viis Michael meid Triinuga Subiacosse, kus saime Kerliga kokku :) Kerli oli kõik oma sõbrannad ära kaotanud, aga enne oli ta nendega mitu tundi juba pidutsenud, nii et ta oli meist märksa lõbusamas tujus:D me jõime siis Triinuga väljas kiiresti natuke veini ja siis hakkasime otsime kohta, kuhu minna, aga tuli välja, et kõik kohad on kinni, nagu Perthis ikka peale kella kolme. Siis nägime kolme itaalia kutti, läksime nendega mingisse kebabi kohta, sõime kõhu täis ja siis tõid nad meid koju. Nüüd on õues juba valge ja mina peaks magama minema, sest ma ei taha homset päeva jälle maha magada, pealegi rääkis Kerli midagi loomaaeda minekust, oleks tore küll sinna lõpuks jõuda:) So good nite and NO WORRIES! :)
Ahjaa ja ühe kurva uudise sain ka täna emmelt, Dolce has passed away:( R.I.P Dolce! (L)

Swan Riveri sadam

Reedel läksime siis tublisti tööle, mina pidin sees baaris olemas samal ajal kui Triinu sai välibaaris lebotada. Väga keeruline see baaridaami töö ei olegi, tuleb välja, aga vahepeal küll aru ei saa, kui mingeid võõraid jooke tahetakse. Õnneks nende põhijoogid on vodka-redbull ja vodka-lemonade, nendest ikka saab aru:D ja kokteil on siin selline, et klaas on jääd üleni täis, põhjas on 4cl viina ja peal pool purki redbulli ja maksab 125 kr:D peale tööd midagi väga ei teinud, aga ikkagi olime kuidagi nii väsinud, et magasime u 1ni ja laupäeval midagi eriti teha ei jõudnudki, käisime poes, ostsime süüa ja kasti siidrit ja pidimegi juba varsti jälle tööle minema. Peale tööd rääkisime Michaeli ja DJ-ga juttu, nad üritasid meie nimesid hääldada, me pidime naeru kätte surema:D ja siis läksime Michaeli teise klubisse Black Betty, kus meile toodi nii järjest igast shote ja kokteile, vahepeal oli mul kaks eelmist jooki veel alles, kui juba uus toodi:D kahjuks saime seal ainult tund aega olla, sest kell 4 pandi tuled põlema ja pidu läbi. Meil alles hakkas peotuju tulema, nii et M tõi meid hostelisse ära ja samal ajal tulid Terrence ja teised Metrost, nii et istusime natuke veel nendega väljas ja kell 6 saime lõpuks magama. Kuna me laupäeval kaua magasime ja loomaaeda ei jõudnud, siis oli kindel plaan pühapäeval minna, aga siis olime me veeel rohkem väsinud, nii et loomaaed peab mingiks teiseks korraks jääma:D Pühapäeval ärgates sõime ja käisime pesemas ja oligi juba peaaegu õhtu, läksime Triinu, Sandri ja Ahtiga linna jalutama. Käisime sadamas istumas ja purskkaevudes ja pargis, kus olid palmid ja bambused :) kängurusi nägime ka, aga kahjuks olid need metallist. Kui hostelisse tagasi jõudsime, siis sai just bbq valmis, sõime burksi ja hakkasime siidrit jooma. Varsti tõi Terrence meile viina jõhvikamahlaga ja siis tõi ka Sander oma viinad välja, automaadist ostsime purgi cocasid ka pealekaks:D Siim ja teised tulid ka siia, täitsa pidu oli, kuni ühel hetkel wc-st tulles nägin, et ainult Triinu, Siim ja Terrence on veel üleval:D rääkisime juttu ja kui jook otsas, läksime mäkki Triinu ja Siimuga, ja ma teaan, et ma vihkan burksi, aga pidin ikkagi seda sööma kahjuks, sest wrapi polnud :/  tagasi hostelisse jõudes läksime üles Terrence'it ja Jeremyd üles ajama ja jätsime mu telefoni alla, sest me kuulasime mussi sealt. Kui tagasi alla tulime, siis avastasime, et kõlarite küljes on raadio ja minu telefoni pole kusagil. Triinu helistas mulle ja kuulsime, kuidas mu telefon teises toas helises, see oli kuhugi laua alla peidetud. Ühtegi inimest näha ei olnud, aga kuulsime, et keegi on dushi all. Kui see tüüp välja tuli, siis Siim küsis mu telefoni kohta ja see tüüp ajas mingit sitta, nii et ilmselt ta tahtis mu telefoni ära varastada. Siim sai selle peale ülipahaseks ja läks väikseks kakluseks, nii et terve terass oli klaasikilde täis ja laud lõhuti ka ära. Eile varastati Jeremy läpakas ka väljast ära, nii et jah ausalt öeldes ei taha siin enam väga olla ja õnneks vist ei pea ka. Täna läks Ahti ka ära siit, nii et olemegi pmts ainukesed eestlased Madcatis. Üks tüüp Riido on ka, aga ta ei räägi midagi, mängib ainult netis pokkerit ja on koguaeg kivis. Kanepit suitsetatakse siin ikka küll ülipalju, eile oli terve laud täis seda, suitsetati niisama ja bongist viinaga, jube kuidas nad jaksavad:D igatahes magama saime jälle alles kell 6 eile, väljas oli juba valge ja me saime ainult 4 tundi magada, sest kell 12 pidime Michaeli juurde koristama minema, kell on nüüd juba 1 ja M-st pole mitte midagi kuulda. Ta oleks võinud siis vähemalt helistada, oleks saanud kauem magada. Aga vähemalt saan nüüd netis ära käia, lähiajal ma vist enam väga netti ei saa, sest me lähme ainsast tasuta internetiga hostelist minema ja mujal on see ülikallis.

Eurobar

Head uudised, saime Eurobari tööle:) teisipäevast oli kasu ja üldse oli seal kuidagi kõik palju lihtsam. Michael alguses ignoreeris meid, väga lapsik, aga õhtu lõpus saime juba lausa väikese naeratuse ja pakkumise autoga koju saada, aga me otsustasime jalutada, sest tahtsime oma ankeedid Fast Eddysse ära viia:D kui koju kõndisime, siis hakkas üks abo naine meiega mölisema, me kõndisime ära, aga ta hakkas meile järgi kõndima ja siis me lihtsalt täieeeega jooksime, õnneks ta ei tulnud enam järgi, aga vägaa jube oli. Aborigeene on Austraalias ainult mingi 2% aga ikkagi on neid igalpool ja nendega on alati probleeme. Muide eilne öö oli nii soe, et teksade ja topiga oli ülipalav. Ja täna päeval on jälle ülisoe, kuigi päikest isegi eriti pole. Käisime Triinuga jälle poodides, sest mul oli tööle kingi vaja, saingi 20 dollariga:) aga nüüd ma ausalt söön nädal aega nuudleid. Täna poodides käia oli eriti masendav, sest ma leidsin miljon asja, mida tahaks osta, aga ei tohi:( nii väga ootame juba palka, et saaks shopata! Aa ja ma vist polegi veel rääkinud, et me leidsime sushi koha, kus saab vähem kui 3 dollariga terve rulli sushit, meie uus lemmikkoht:) igatahes õhtul jälle tööle ja kuna meil nüüd iga nv tööl, siis me ei saagi enam eriti juua, väga hea:D

Summmmer

Teisipäeval käisime Triinuga jälle linnas CV-sid jagamas ja ühest kohast öeldi, et tulge kohe õhtul proovipäevale. Ma olin baaris, Triinu ettekandja, aga kahjuks kumbki ei saanud:( öeldi, et neil vaja kedagi kes more experienced. Vähemalt ma natuke nüüd kogemust sain, täna läheb vaja, sest meil proovipäev Euro Baris, kuhu me arvasime, et kindlalt saame, aga enam nii kindlad pole, sest meil ülemusega väikesed lahkarvamused:D 

Täna saabus vist suvi Perthi, sooja oli 37 kraadi ja iga päevaga järjest soojemaks läheb. Käisime rannas loomulikult, aga isegi seal oli nii kuum, et ainult vees sai olla. Esimest korda julgesime sügavamale vette minna, kui üle põlve ja ei olnud hea mõte:D ülisuur laine tuli ja tõmbas meid vee alla, mille tulemusena ma oma päikeseprillid ära kaotasin:( õhtul läksime poodidesse, et uued osta ja leidsingi ühed ilusad ainult 10 dollariga + veel bikiinid 15 dollariga. Väga odav on siin shopata ausalt :) aga jah kuna ma endiselt töötu, siis nüüd söön paar päeva nuudleid:D Sander käib ilusti tööl, müüri ladumas, aga see on suht tappev töö sellise kuumusega. Otsime korterit ka endale praegu, tahaks juba hostelist ära saada ja hinna poolest korter väga kallim ei tulekski, aga kõvasti rohkem privaatsust oleks. Nii et loodetavasti leiame midagi varsti:) 

Täna päeval oli ülisoe, nii et otsustasime randa minna. Ookeani ääres oli õnneks mõnus jahutav tuul, nii et sai ilusasti paar tundi päevitada :)ujuma kahjuks minna ei saanud, sest vees nähti haid! Peale randa tulime tagasi hostelisse, tegime süüa ja plaanisime rahulikku õhtut. Poisid mängisid pokkerit, me passisime netis ja üliigav oli. Kell 22.45 kutsus Terrence (Snoop) meid peole, otsustasime minna, 5 minutiga panime end valmis Triiinuga ja minek. Pidu osutus rahulikuks istumiseks, kus tõmmatu weedi, seda oli seal niiii palju. Me jõime natuke Hennesyd ja tulime koju tagasi, õnneks oli see siit mingi 2 min kaugusel. Kesklinnas ikka hea elada:) kuigi suht lamp pidu oli, siis oli ikkagi tore, sest rääkisin täiega Terrence'iga ja ta väga huvitav inimene. USA-st pärit, 4a sõjas käinud, nüüd elab nendest rahadest ja reisib mööda maailma. Ei peatu kusagil kauem kui 6 kuud ja oma sõpru ei igatse, sest ta väga vaba inimene ja leiab igalpool uued sõbrad. Seda on raske kirjeldada nii, aga väga huvitav oli kuulata teda:) nüüd sööme nuudleid hostelis ja varsti tudule!

Partybus ja Jurien Bay

Nii, pole vahepeal aega kirjutada olnud, nii et juba meelest läinud mida kõike teinud oleme. Teisipäeval oli backpackerite peoõhtu, hosteli juurde tuli meile järgi party bus, kus tuled vilkusid ja muss oli põhjas. Buss viis meid Hip-E klubisse, kus oli tasuta barbeque ja kaks jooki. Tantsisime, sõime-jõime ja rääkisime juttu. Snoop tõi koguaeg jooke ka meile, tsill. Öösel läksime jälle suht varakult koju taksoga. Kolmapäeval, kui teised kõik koju jäid, läksin mina Ahti ja Yakariga välja, tahtsime minna mingisse drummi klubisse, aga Yakaril olid plätud ja surfipüksid, nii et me ei saanud sisse:D ja neljapäeval käisime Triinu ja Snoopiga ka mingis klubis. Mul polnud passi kaasas, aga Snoop sebis sisse õnneks. Aga ühesõnaga päeval oleme me alati väga asjalikud, hommikuti käime tavaliselt Chilliz söömas ja siis otsime tööd vms. Käisime Triinuga linnas üks päev, jagasime oma CV-sid ja saatsime klubidesse meile. Reedel vastatigi ühest kohast, nii et tegime RSA endale ära, mingi alkoholimüügiluba vms. Tegime seda mituuu tundi netis, megatüütu oli. Ja reede õhtul kell 11 läksime niiöelda tööintervjuule Euro Bari. Suureks üllatuseks oli meie ülemus pikkkade patsidega jamaicalane ja ülitsill. Paar minutit rääkisime tööst, ta lihtsalt võttis meie viisad ja RSA-d ja ütles, et nii nüüd hakkame jooma:D ja siis me jõimegi lihtsalt terve õhtu kokteile ja tsillisime :) kell 2 kui klubi kinni pandi, aitasime koristada ka:D järgmisel neljapäeval on siis meie esimene päev, aga me peame ikkagi teise töö veel leidma, sest see ainult kolm õhtut nädalas. Nägin seal mingeid inglasi ka, kes rääkisid mulle, et siin on mingi drummi klubi Amber, mis 6ni avatud alati. Seee tundub õige koht minu jaoks, pean vist üksi minema sinna millalgi:D aga reedel jõudsime suht hilja koju, alles pool 4 saime magama ja laupäeval pidime juba kell 8 ärkama, sest me läksime nädalavahetuseks Jurian Bayle telkima. Kristjani autoga läksime, Lembi, Siim ja Tarmo tulid ka oma autoga ja seal oli veel eestlasi, kellest 2 lähevad Eestisse ja see oli nö nende ärasaatmispidu. Koht oli superilus ja ilm ka, ainult et ülituuline oli. Meie telk oli megasuur, nagu maja, ja seal oli isegi voodi sees:D Õhtul käisime rannas ja grillisime ja jõime. Sander ja Kristjan läksid kalale kahekesi koos rummiga, aga tunni aja pärast oli neil 0 kala ja 0 rummi:D üleüldse olid kõik poisid üsna purjus ja seal läks asi suht karmiks, nii et Lembi ja poisid sõitsid minema öösel.

Jurien Bay

Hommikul läksime me randa päevitama, ülisoe oli. Meie autojuht Kristjan hakkas kohe ärgates õlle jooma, polnud väga tark tegu. Alguses oli ta suht asjalik isegi, kihutasime rannas autoga ringi, aga siis hakkas ta brändit jooma ja enam väga lõbus polnud, ta hakkas järjest ohtlikumalt sõitma ja kui me ühel hetkel kuskil kalju äärel olime, siis meil viskas kopa ette ja panime Sandri rooli ning sõitsime tagasi ööbimiskohta. K läks aga jälle kuidagi üksi sõitma ja kadus mitmeks tunniks, nii et me olime suht mures, et kas juhtus midagi või sõitis ta lihtsalt üksi tagasi Perthi. Õnneks leidsime ta ikka lõpuks üles, tüüp lihtsalt magas autos kuskil tee ääres. Ta ei olnud kaugeltki mitte kaine, nii et Sander sai oma esimese pika sõidu teha:) nüüd on õhtu, tulime tagasi Madcati, meie asjad olid ilusasti alles kõik ja üldse oli kuidagi tore tulla siia:D ja esimest korda oleme siin täiesti kained täna õhtul. Kopp ees juba pidutsemisest, tahaks oma korterisse, kus saaks ka rahulikult olla vahepeal. Ja kuna meil töö ja poistel ka, siis ilmselt jääme natukeseks ajaks Perthi nüüd. Ei kutsu üldse sinna farmi kuuma kätte rügama, aga millalgi peame need 3 kuud ära tegema ikkagi, sest hetkel me usume küll, et tahame siia tagasi tulla millalgi:) aa ja muide, reedel käisime ka jõulutulede süütamisel, Santa oli kohal ja puha. Nii naljakas, et nad siin nii vara selle jõuluvärgiga alustavad:D

Good life

Nii, me oleme tõelised backpackerid nüüd. Kolisime oma ilusast majakesest koledasse hostelisse:D magame kahekümnekesi ühes toas, mis on totaalne seapesa, ei usu et keegi seal üldse kunagi koristanud on. Bedbugse õnneks vist pole. Aga tegelikult pole üldse asi nii hull, sest siin on tasuta internet, mida kohtab väga harva ja siin on väga tsill rahvas. Eestlasi on ülipalju ja kõik on väga sõbralikud. Inglise keelt seega väga prakitseerinud pole, eile õnneks rääkisin ühe taanlasesega tükk aega juttu. Ta nimi on Yakari ja ta tuli Austraaliasse surfama ja ta on karsklane, sest tal on spordis nii suured eesmärgid:) aga lahe on veel see, et siin toimuvad barbeque õhtud, kus tasuta söök ja jook ja üldse koguaeg käib üks pidu. Aga üks asi on siin imelik, pidu algab varakult peale ja lõpeb ka väga varakult. Mina läksin eile magama kell pool 2 ja ma olin viimane inimene, kes üleval oli:D ja kella 8st hommikul on kõik üleval:D:D wtf. Aga jah, asukoht on ka hea, kesklinnas, kõigele lähedal. Nt üks söögikoht, ainuke selline vist, kus saab 4 dollariga korralikult kõhu täis.  Oleme viimased päevad natuke asjalikud ka olnud, telefoni ja pangakaardi teinud, viisakleebise passi pannud ja täna käisime tööbüroos ka. Üks päev käisime rannas, 25 kraadi oli umbes ja rand oli tühi, sest nii jahe ilm ja vesi külm:D aga tegelikult oli soe ja päike võttis, muidugi me päevitasime ainult tund aega ja 30 faktorise kreemiga, rohkem ei lubatud, nii et midagi peale ei jäänud, aga küll jõuab:) käisime Kings Parkis piknikul ka üks päev, ilma kreemita, nii et natuke sain jalad-käed roosaks :) Praegu otsime autot endale, et saaks Perthist kuhugi farmide poole kihutama hakata, roaaadtrip:) farmis kindlasti hakkab teistsugune elu, aga praegu veedame oma päevi lebotades ja süües ja linna peal käies. Kui söök on siin kallis, siis riided küll mitte. Triinu sai nt täna endale 3 dollariga püksid ja Sander 1 dollariga mütsi:D mina olen tubli ja kokkuhoidlik praegu, sest noh, me oleme töötud siiski:D aa ja alkohol on väga kallis üldiselt, aga pakiveinid on üliodavad. Nt 5l veini maksab 140kr. Seda me siin ühesõnaga joomegi koguaeg, kui just keegi välja ei tee, mida juhtub ka üsna palju. Ja muidu on Austraalias ülitore ja kodune tunne, sest kõik inimesed on nii sõbralikud ja linn on nii ilus. Alguses elasime äärelinnas, kus olid ühekordsed beezid majad, palmid ümber. Kesklinnas on aga pilvelõhkujad ja poed ja kohvikud ja hostelid, tänavate peale kuused ja jõulukaunistused. Ja meie lühikeste pükstega:)

Metro City

Nii, täna saime Triinu klassiõe Lembi ja tema sõpradega kokku ja läksime kuhugi jõe äärde jooma, päris armas koht oli. peale 12 tahtsime kluppi minna, aga meie autol oli bensiin otsas v midagi ja siis jamasime seal tükk aega, lõpuks tellisime takso ja sõitsime Metro Citysse, mis oli üliisuur ja üliiilus, kujutage ette Prived 50x suuremana :) muss oli ka hea ja no üldse super, tantsisime kuni mu jalad ära väsisid ja ma andsin oma kontsad Lembile ja ta mulle oma sandaalid. Siis tantsisime veel ja ühel hetkel läksime rõdule suitsule, muide rõdu oli sama suur nagu mingi 1000 Korteri rõdu:D seal hakkas mingi nigga muga rääkima, hullu mesijuttu ajas ,,ur the most beautiful girl ive ever seen'' jne, ma ütlesin talle et ma selliseid kutte näinud küll ja küll ja ei usu sittagi mis ta räägib:D igatahes, siis tahtsid kõik millegipärast ära minna kuhugi pubisse, kõndisime siis mööda tänavat ja otsisime pubi, aga Austraalias pannakse kõik kohad varakult kinni ja me leidsime ainult ühe söögikoha, kus võtsime pizzat ja siidrit, mmm. ja siis 4 ajal tulime sealt taksoga koju, Spoonbilli. Ja siin me nüüd oleme, laeme pilte arvutisse ja ootame und.

Esimene õhtu

Kohale jõudes magasime konkreetselt tervee päeva, see lendamine ja ajavahe ja kõik väsitas nii ära. Õhtul oli meil kohe barbeque night, grillisime ja jõime. Siin terve maja eestlasi täis, kõik rääkisid oma kogemustest ja ma terve aja mõtlesin et ma olen niiii õiges kohas :) 3 ajal läksin magama ja millegipärast kell 6 hommikul läks uni ära, nii et käisin ringi siin ja ajasin sellega teised ka üles:D ja siis läksime poodi Triinu ja Sandriga, ostsime süüa ja hommikusöögiks sushit. Ja siin on suht shopinguparadiis, oleks tahtnud kõik asjad endale poest ära osta, eriti jalanõud. Inimesed on siin kõik ülisõbralikud, ,,sorry'' ütlevad iga väikse asja peale ja uurivad meie kohta jne:) Riided ja söök väga kallid ei ole, aga noo alkohol on küll vägaaa kallis. Bacardy breezer 50kr, poolene viin 300kr. Kõige odavam jook, mis leidsime, oli 2-liitrine vein 100kr, nii et ostsime selle endale täna õhtuks:D ja ilmselt lähme täna linna, neljakorruselisse klubisse, can't wait.

Väga väsitav tripp

Nii, tripp sai siis alguse teisipäeva õhtul Tallinna lennujaamast, kust lendasime Londonisse. See lend läks ülikiirelt, aga Londonis pidime olema terve öö ja seal ei olnud mitte kuskil magada ja mitte midagi teha, isegi wifi oli tasuline. Paar tundi saime Hangoveri vaatamisega sisustatud, aga ülejäänud aja passisime niisama ja võitlesime unega. Aa ja Londonis leidsime endale ka uue sõbra Siimu:D Hommikul hakkasime Kuala Lumpuri poole lendama ja see 14-tunnine lend tõotas tulla eriti tüütu, aga õnnnneks saime me kõik endale eraldi rea, nii et me Triinuga enamuse ajast magasime, Sander vaeseke ei saanud isegi pikali eriti und. Kuala Lumpurisse jõudsime hommikul kell 5 ja arvasime, et seal sel kellaajal väga palav ei ole, aga lennukist jopedega välja astudes oli meil tunne, nagu me oleks saunas. Õnneks oli lennujaamas tasuta dush, mis tegi olemise väga palju paremaks ja kui päike tõusis, istusime bussi ja sõitsime 70km linna. Terve sõidu ma ainult vaaatasin aknast välja, sest seal oli mingi miljooon palmi, paradiis. Buss viis meid aga kuhugi kesklinna äärde, kus ei olnud mitte midagi teha, jalutasime veits mingis india linnaosas ja otsisime hommikusöögiks kohta, aga igalpool haises ja vedeles prügi maas, nii et väga isuäratav ei olnud. Õnneks leidsime ühe ilusa koha, kus me Triinuga sõime ülihead kana, poisid said aga vastiku kana, täpselt sama, mis lennukis:D muide terve aja me ainult kana sõimegi, sest liha seal ei sööda. Igatahes oli meil peale sööki järgmise lennuni ülikaua aega ja otsustasime sõita taksoga Garden Lake Parki, kus oli üliii ilus. Jalutasime ringi ja vahepeal istusime ja jõime natuke värvilisi joogikesi, mis tegid ka meie keeled väga värviliseks:D ja me Triinuga ronisime mingi kose juurde, kuhu ilmselgelt ei tohtinud minna, sest politsei pidas oma mopeedi kinni ja hakkas midagi seletama:D ronisime ruttu välja ja ignoreerisime teda. Siis tahtsime minna mingisse linnuparki, aga see oli tasuline ja siis me leidsime sealt eest endale hoopis parema meelelahutuse:) väikesed üliarmsad ahvipärdikud, kes meie käest küpsist sõid, avv. Tükk aega olime seal, väikesed lapsed tüdinesid ka kiiremini ära:D siis sõitsime taksoga linna tagasi ja läksime sööma. Tellisime nelja peale mingi family eine, mis oli supeeer, eriti hea oli tofu ,,magustoit''' austrikastmega ja sibulatega, mmmm. Taldrikud tühjad, hakkasime bussiga tagasi lennujaama sõitma. Seal avastasime me tasuta wifi ja saime esimest korda netti. Varsti oligi juba aeg minna järgmise lennu check-ini, kus me ootasime tunnnd aega järjekorras, nii et lend isegi hilines. Aga see oli ainult 5 ja poole tunnine lend, kus me ilmselgelt magasime. Hommikul kell pool 6 jõudsime Perthi, kuhu meile Kristjan ja Liis vastu tulid, õnnneks. Ja nüüd olemegi siin nende juures, varsti peaks natuke magama veel, sest õhtul on meil juba barbeque:D ja muide, Austraalia tundub super:)