Aastavahetus

meie seapesa

Nii, nüüd oleme siis oma uues kodus, mis on super :) meie toas on suur voodi, laud ja kapp. Jaa, me saime lõpuks riided seljakotist välja ja meil on isegi riidepuud, luksus missugune.  Ja meil on ülikihvt rõdu, armastan seal istumist. Kui me rõdul oleme, siis alati lehvitatakse ja vilistatakse. Ükskord lasid isegi mendid meile signaali:D Kolmapäeval kolisime sisse, pakkisime asjad lahti ja loomulikult tahtsime tähistada. Maree tahtis ka välja minna, nii et leppisime temaga kokku, et kohtume linnas kell 11. Ma kutsusin Charlie ka, et rohkem rahvast oleks, aga nad mõlemad hüppasid alt ära, nii et lõpuks olime ikka Triinuga kahekesi Black Bettys. Õnneks M polnud seal, nii et saime ennast vabalt tunda. Jõime Albertiga, kuni klubi kinni pandi ja siis läksime friikaid ostma. Triinu läks juba enne ja Albert oli ka selleks ajaks ära läinud, nii et ma ei tea, kellega ma sinna Bettysse jäin:D igatahes kui ma välja läksin, oli Triinu just oma friikad kätte saanud ja need kõik maha visata suutnud:D ostsime siis uued ja läksime koju.
Reedel oli siis aastavahetus, aga tunnet küll sellist polnud. Tavaline tööpäev meie jaoks. Peale tööd plaanisime välja minna ja selleks oli meil uusi riideid vaja, nii et shoooping. Igast asju ostsime, ka neid, mida me üldse ei plaaninud osta:D aga Guessi poes oli ale ja ma sain 7 dollariga pluusi endale:O pärast käisime Woolworthsis ka, sest see toidupood, mis meie maja juures on, on ülikallis. Kodutee oli suht piinarikas, sest meil oli niiii palju asju. Ma lõpus ei tundnud oma sõrmi enam ja üldse igalt poolt oli valus. Kodus tegime süüa ja siis hakkasime õhtuks valmistuma. Panime tööriided selga ja võtsime suure kotiga riided ja meigi ja kontsakingad kaasa, juhuks kui me peale tööd välja lähme. Ma olin üle pika aja garden baris, nii et me ei saanudki Triinuga koos olla:( alguses ei olnud eriti palju tegemist, nii et mul oli aega mõelda, kui kurb ma olen, et pean tööl olema sel ajal kui teised pidutsevad. Pärast läks aga kiireks ja siis ei olnud enam aega mõelda ja aeg läks ka suht kiiresti. Aastavahetuse hetk oli nii imelik, ma arvasin, et kõik kiljuvad ja kallistavad ja soovivad üksteisele uut aastat, aga kõigil oli täiesti savi, nad ei pannud tähelegi, et kell 12 sai:D pärast tööd koristasime ja ma jõin kiirelt Alize ära, mis üks tüüp mulle ostis, ja siis hakkasime mõtlema, mis me teeme. Ma arvasin, et lähme kõik koos välja, aga enamus inimesi läks lihtsalt koju. Charlie, Maree ja Mohan õnneks tulid meiega välja, kuigi Charlie ja Maree olid autodega ja eriti juua ei saanud. Siin on muide 0,5 lubatud, nii et natuke võib juua. Aga igatahes olid nad kõik tööriietega ja me ei tahtnud ka siis oma kontsakingi jalga panna, nii et käisime kiirelt kodust läbi ja panime teised riided. Siis läksime Black Bettysse, Albert andis meile baarikaardi 200 dollarise limiidiga ja me hakkasime kiirelt jooma, sest kell oli juba 3 läbi. Arvasime, et me ei jõua purju jäädagi, aga valesti arvasime:D nagu tavaliseltki, oli meil sada jooki korraga ees ja õnneks oli klubi kauem lahti ka kui tavaliselt. Peale sulgemist jäime veel sinna ja poole 6 ajal hakkasime lõpuks koju minema. Astusime uksest välja arvates, et õues on pime, aga üllatus üllatus, päike oli kõrgel taevas, see oli nii naljakas:D kodus läks Triinu kohe magama, aga mul ei olnud millegipärast üldse und. Võtsin bologneset endale ja hakkasin seksi ja linna vaatama. Pool osa vaatasin ära, siis enam ei viitsinud:D läksin oma lemmikule rõdule, kuulasin muusikat ja helistasin Maarjale. Suht kaua rääkisime, väga ei huvitanud kõneminuti hind sel hetkel:D nii hea oli ta häält kuulda, aga see tegi igatsuse hoopis suuremaks :(
N[[d on hommik, ma olen 5 tundi maganud, rohkem ei suutnud ja ]htul j'lle Eurosse t;;le.
Ja netti saan ma ainult Cathy arvutis, mis on koreakeelne ja v'ga keeruline on midagi aru saada siit!:D

Kauaoodatud päev

Eile saime teada, et me ei saa seda studio appartmenti, mida me tahtsime. Seega läksime kesklinna ühte tuba vaatama. See asub täiesti kesklinnas, 2 minutit Eurobarist, nii et tööl käia on ülihea. Korter on ilus, meil on oma vannituba, rõdu, internet ja konditsioneer, pmts kõik mida me tahtsime:) ainuke miinus on see, et me peame korterit jagama ühe korea paariga, aga nad tundusid ülisõbralikud ja toredad:) ütlesime neile kohe ära, et tahame seda ja hea, et nii tegime, sest siin on asjad juba väga hulluks läinud. Ükskõik, mida me ka ei tee, ikka saame peapesu. Ei taha enam kodus ollagi ega kellegagi suhelda. Seega läksime eile õhtul kodu lähedale parki, panime lina maha, läpakast mussi käima ja jõime veini. 

Nüüd on meil asjad pakitud ja hakkame varsti linna poole liikuma. Interneti saame kahe nädala pärast, nii et mõnda aega ma nüüd kirjutada ei saa, aga võib-olla ongi hea, et saame natuke internetist puhata:)

Christmas

Jõulud tavaliselt: Sõidame perega Kivi-Vigalasse vanaema ja vanaisa juurde. 24nda õhtul tulevad kõik sugulased külla. Toas on kuusk ja küünlad ja jõulumuusika mängib. Süüakse verivorsti, seapraadi ja hapukapsast, piparkooke ja mandariine, juuakse glögi. Kuuse all on hunnik kingitusi, mille kättesaamiseks tuleb kõigil lugeda luuletusi. Ja õues on palju lund, võib-olla.

Jõulud 2010: 25.detsembri hommikul (24ndat kuupäeva siin üldse ei tähistata, nii et meil oli tavaline reede õhtu Eurobaris) ärkasime Triinuga üles, määrisime ennast õliga kokku ja läksime aeda päevitama. Kuumusega võitlemiseks võtsime külmkapist purgi Jack Danielsi cocaga. Õnneks oli meil midagi kodus juua, sest üllatus-üllatus jõululaupäeval ei müüda Austraalias alkoholi. Helistasime Ottole, Raunole ja Androle ja küsisime, mis neil plaanis on. Nad teatasid, et on poole tunni pärast maja ees. Kiirelt püsti, pizzad ahju, pessu, föönitama, riidesse, kõrbenud pizzad ahjust välja ja autosse. Sõitsime Scarborough randa, kus olid Adrian ja ta tüdruk Alex. Paar tundi päevitasime ja sõime pizzat, seejärel sõitsime linnast natuke välja Adriani juurde. Istusime ja jõime veini umbes 12ni, siis pidi Otto minema lennujaama, sest ta oli lubanud kaks eesti tüdrukut peale võtta. Me läksime kõik kaasa, käisime meie juurest ka läbi hambaharju ja asju võtmas, ma haarasin igaaaksjuhuks külmkapist ühe Bundabergi pudelipõhja ka kaasa. Tunnike autosõitu ja olime tagasi Adriani juures, kus läks pidu edasi ja magama sain alles kell 7 hommikul, mis ei olnud üldseee hea, sest me pidime pühapäeval juba päeval tööle minema. Hommikul koju jõudes ootas mind järjekordne peapesu Bundabergi varastamise eest, mis sest et ma ei võtnud sealt lonksugi ja tõin tervelt koju tagasi. 
Eurobaris oli reggae pidu, pakuti Jamaica punchi ja barbequed ja esines mingi rastade bänd. Uksed avati juba kella 4st millegipärast, loomulikult keegi veel nii vara baari ei tule ja seega meil väga tegevust polnud. Väsimus ja igavus kammisid ära, nii et me lollitasime ja naersime päris kõvasti:D pausi ajal sõime Triinuga seda Jamaica grilli ja peale seda tuli mul sellline unii ja nõrkus, et pidin pikali kukkuma seal baarileti taga. Une ajas ära üks ebameeldiv üllatus. Nimelt.. meil on kodus kõigil oma võtmed peale minu, Triinu ja Maidu. Me kasutame varuvõtit, mis on alati ]hes kohas, mile nime ma ei tohi nimetada, et me kõik ilusti sisse saaks, kui vaja. Mait oli võtme aga millegipärast tuppa toonud ja meie tööle minnes lasime ukse lukku. Seega oli võti toas ja uks lukus ja kõik teised majaelanikud 600km kaugusel jõulupuhkusel. Mait koju jõudes selle üle väga õnnelik ei olnud, okei ma kasutan liiga viisakaid sõnu, ta oli maruvihane ja süüdistas kogu asjas meid, sõimas ja saatis meid igasugustesse kohtadesse ning ütles, et tal pohui, kus me ööbime. Kogu see asi ajas meid ka närvi ja veits paanikasse ka, sest meil polnud ööbimiskohta. Õnneks läks tööl üsna kiireks, nii et mul ei olnud aega väsimust tunda ega mõelda kogu selle asja peale. Albert rahustas ka mind oma jutuga ja reggae-band laulis ,,everything's gonna be ok''. Ja kõik saigi korda:) poisid olid linnas ja võtsid meid pärast tööd peale ning me saime jälle Adriani juures ööbida. Hommikul tuli Maidult sõnum, et võti on kapis. Ma ei tea, kust ta selle võtme nüüd välja võlus, aga igatahes tore, et koju saime. Kuna me aga olime arvanud, et teisipäevani koju ei saa, siis meil oli plaan tehtud, et lähme shoppama ja ega me oma plaani siis enam muutma ei hakanud:D aga ainult vajalikke asju ostsime, nt shokolaadilõhnalise päikesepuudri mmm :) toidupoes käisime ka ja kuna meil olid nii rasked kotid, siis võtsime tee äärest ühe käru ja plaanisime sellega asjad koju vedada. Rongijaama juures oli aga politsei, me ei julgenud neist käruga mööda minna ja jätsime selle sinna:D kodus nägime kohe Maitu ja ta äsja lennukilt saabunud girlfriendi. Üritasime viisakad olla, sest tülitsemisest on nii kopp ees. Tegime Triinuga isegi süüa, seenekastet ja juustušnitslit ja salatit. Aga jah, niiii väga tahaks juba oma korterisse. 
Aa ja muide meile tuli tööle üks uus tüdruk Marie, hästi ilus aasia tüdruk, aga natuke rumal:D kui ma ütlesin, et ma olen Eestist, siis ta ütles, aa ma tean see on seal Nõukogude Liidus. Ja pärast küsis mult kuidas teha baileyst jääga, ma ütlesin et noo pane baileyst ja jääd:D ja Triinult küsis, mis on rumm. oeh:D

The Deen

Eile päeval värvis Triinu mul juukseid ja üllataval kombel tuli täitsa ilusti välja:D õhtul läksime linna Eurobari rahvaga pidutsema, aga enne käisime veel ühte korterit vaatamas. See oli megaaailus! Uus korter, ilus sisustus, suur rõdu vaatega linnale, suur kapp ja peegel, millest me siin nii väga puudust tunneme ja asukoht kesklinnas, 5 minutit Eurobarist. Halb ainult see, et seal pole wifit ja see on üsna kallis, sama raha eest leidsime juba ühe studio appartmendi. Loodetavasti saame selle, sest nii väga tahaks omaette elada. Niiii kopp ees sellest pidevast tülitsemisest. Asi on juba nii kaugele läinud, et me ei tohi keset päeva omavahel rääkidagi. Täiesti haige, kuidas selline inimene üldse olemas olla saab? Huh, igatahes pärast korteri vaatamist läksime backbackersisse, kus me pidime teistega kokku saama ja enne klubi mõned joogid tegema. Seal vaadati meile lolli näoga otsa ja öeldi, et mingit pidu ei toimu. Kuna meil kellegi numbrit ei olnud, siis istusime välja pingi peale ja hakkasime oma kookoselikööri jooma. Varsti hakkasid ükshaaval ka teised jõudma. Vanessa tõi shampust ja igaühele väikse pakikese piparkookidega, avv:) ta läheb kolmapäeval Jaapanisse ja abiellub:/ väga kihvt, palju õnne:) Joogid joodud, läksime The Deeni, klubisse, mille ees on alati ülipikk järjekord ja isegi esmaspäeval oli seal palju rahvast. Seal oli ka industry night, mis tähendab, et kõik, kes klubides töötavad, saavad minna eraldi alale, kus on odavamad joogid :) ma ei suutnud aga otsustada, mida osta, nii et ma ei ostnudki midagi:D istusime väljas ja rääkisime niisama juttu, aga varsti hakkas igalt poolt jooke tulema. Läksin mingi Charlie sõbraga baari, ta ostis mulle Vanilla Gallianot ja siis tuli sinna Maude, kes tegi mulle ja Triinule Wet Pussy välja ja hiljem andis Jacqueline mulle veel Alized ja Vanessa viina sodaga, mis oli väga rõve. Ei saa aru, kuidas nad seda juua suudavad. Pärast läksime kõik koos tantsima ja kui kell 2 klubi kinni pandi, siis läksime Charlie ja ta vennaga Fast Eddysse sööma. Seal olid niii kallid hinnad ja me ei tahtnud midagi osta, aga Charlie ütles et no worries ta teeb välja:D nad lubasid meid ka koju viia, aga kuna nad tahtsid veel kauemaks sinna jääda, siis nad andsid lihtsalt taksoraha meile, nii et meil ei läinudki raha sel õhtul :) aa ja Bali piletit lubasid nad ka meile välja teha, kui meie kohapeal ööbimise eest maksame, aga seda pidime veel kaine peaga täpsustama, nii et jah vaatab mis juttu nad nüüd räägivad, aga ülilahe oleks küll! 

Perth ja siinsed inimesed on juba nii kalliks muutunud, et ei tahagi enam siit kuskile minna. Kõige vähem farmi, nii et ma ei tea, kuidas teise aasta viisat saada, abiellun äkki Charliega, seda pidime ka kaine peaga arutama:D Hetkel tahan ma lihtsalt elu nautida ja mitte tuleviku peale mõelda:)

Ülikiire nädal

Black Bettysseee

Nii, vahepeal on üli busy olnud, nii et pole jõudnud kirjutada. Kolmapäeval käisime Triinuga rannas, nägime seal Terrence'it ka, kes tõi meid pärast koju ja kutsus õhtul dnb peole. Sain isegi Triinu nõusse kuidagimoodi ja hakkasime Malibud jooma. Terrence pidi meil järgi tulema, agaa kahjuks tulid tal mingid ma ei tea mis asjad vahele ja ta ei tulnudki. Me aga ei viitsinud koju jääda ja mõtlesime, mida teha. Läksime siis linna Black Bettysse, kus olid Albert ja Michael ja teised. Tsillisime seal paar tundi ja siis tulime taksoga koju. Koju jõudes tahtsime süüa nagu ikka, mille peale Mait loomulikult kurjaks sai. Kuna me olime veits joogised, siis me ennast tagasi ka ei hoidnud ja ütlesime kõik välja, mis me arvame temast:D aga igatahes kuidagi suutsin ma oma telefoni taksosse unustada. Helistasin siis endale ja taksojuht võttis vastu, oli õnneks nõus selle mulle ära tooma, aga mida mina tegin? Jäin magama ja ei kuulnud, kui taksojuht maja ees helistas:D hommikul kui ärkasin, siis proovisin veel helistada endale, aga keegi ei võtnud vastu. Seega helistasin igaksjuhuks taksofirmasse, nad aga käskisid politseisse helistada. Tunnnd aega rääkisin nendega ja siis pidin veel Telstrasse helistama, et mingit numbrit teada saada, ja siis uuesti politseisse. Igalt poolt suuunati mind ja pandi ootele, oeh kui tüütu see oli. Ja mingit abi sellest ikka polnud. Pärast helistas taksojuht minu telefoni pealt ja ütles, et paneb selle oma postkasti. Õhtul tulid Otto ja Rauno meile järgi, sõitsime taksojuhi maja juurde ja saingi telefoni kätte:) pärast seda läksime tööle ja Eurobar oli sel õhtul niii tühi, et me lihtsalt surime seal igavusse ja nälga. Peale tööd võtsime friikaid, sest kodus me ju süüa ei saa. Viimasel ajal muudkui öösel sööme, jube komme.

Cottesloe Beach

Reedel läksime juba poole viieks tööle, sest mingi special function oli, 5st 8ni sai tasuta jooke, nii et vägaa busy oli, korrakski ei saanud puhata. Hiljem oli õnneks natuke rahulikum, aga ikkagi suht kiire. Peale tööd läksime kohe koju, sest laupäeval pidime varakult ärkama, et teatrisse minna. Täpsemalt eeeesti teatrisse :) ,,Meri ja orav'', osades Andrus Vaarik ja Egon Nuter. Ülinaljakas etendus oli ja üldse oli naljakas korraga u 140 eestlast näha. Üllatavalt palju oli vanemaid inimesi, kes siin juba aastakümneid elanud ja kellel eesti keel ununema hakanud. Pärast teatrit oli Eesti Konsulaadis koosviibimine, kus sai juua ja suupisteid. Nägin seal ka oma Croppi töökaaslast Katit, kes tuli 2 nädalat enne mind Austraaliasse, ja tuli välja, et ta tuli alguses siia Martini ja Laura juurde, kellega meie Jurien Bayl telkimas käisime, ja ööbib Andrese juures, kus me eelmisel pühapäeval grillimas käisime:D ja ta kohtus Sandriga kuskil Manjimupi poes ja nad olid muide kursakaaslased ka TTÜ-s. Eesti on ikka nii väike! Sandrit nägime ka, ma arvasin et ma olen pruun, aga tema kõrval ma olin täiesti lumivalge:D Peale pidu läksime linna, käisime söömas ja siis läksime ühte tuba vaatama. Asukohaks kesklinn, 5 minutit Eurobarist ja kuulutuse järgi tundus, et seal elab palju noori. Kohale jõudes ei julgenud me uksest sissegi astuda, sest see nägi välja nagu litsimaja. Omanik ilmselt kuulis meid ja järsku astus uksest välja dressides, vuntside ja kuldketiga keskealine araabia mees. Värisedes astusime sisse ja vaatasime ringi. Maja oli täielik peldik ja tuli välja, et see omanik elab seal hetkel üksi. Viisakusest küsisin paar küsimust veel temalt, aga üldiselt me mõlemad mõtlesime, et ei julgeks seal magama jäädagi:D peale seda läksime jälle tööle, ma olin alguses ukse peal pileteid müümas. See oli eriti tsill, istud ja kuulad mussi ja räägid juttu, vahepeal müüd mõne pileti ka ja kusjuures aeg möödus üllatavalt kiiresti. Üks tore üllatus ootas ka meid tööl. Leidsime kapi pealt meie nimedega ümbrikud, Charlie oli meile jõulukaardi ja shokolaadi jätnud, avv:) Charlie on meie kõige toredam töökaaslane ja ainuke, kelle jutust me kõigest aru saame:D Osadel on ikka sellline aktsent, et mitte midagi ei saa aru. Peale tööd saime Rauno, Otto, Andro ja Raidoga kokku, tsillisime natuke ja siis nad tõid mu koju. Kell 4 jõudsin ja tahtsin magama minna, sest ma pidin hommikul Wembleysse tööle minema, aga meie maja rahvas oli alles peolt tulnud ja väga lõbusas tujus. Sõid köögis (ehk siis pmts meie magamistoas) hiina toitu ja rääkisid juttu, tuled põlesid ja Metallica oli põhjas. Ma palusin viisakalt, et paneks vähemalt tuled ja muusika kinni, mille peale Mait lubas külmkapi uksega kolistama hakata nagu meie igal öösel. Kristjanile meie tüli ei meeldinud ja ta tahtis pühapäeval mingi koosoleku teha:D siiani seda toimunud pole, väga kurb. Aga igatahes hommikul ma millegipärast äratust ei kuulnud ja magasin sisse, aga õnneks jõudsin ikka õigeks ajaks tööle. Baaris olin seekord ja 8 tundi, huh. Aga nüüd kodus ja väsinud ja õnnelik:)

Päkad

Eile oli meil Triinuga plaan randa minna. Otto, Rauno ja Adrian pidid meile peale tööd järgi tulema, mis pidi olema umbes kella 2 ajal. Me ei viitsinud neid kodus oodata, nii et läksime Karusselli endale päkapikumütse otsima. Juhtus aga nii, et me pidime neid plaanitust paar tundi kauem ootama ja mida me sel ajal tegime - shoppasime. Õnneks leidsime päkapikumütsid ka, aga enne eksisime veel paari poodi ära:D kell 5 võtsid nad meid lõpuks peale ja hakkasime ranna poole sõitma. Sõit kestis kuidagi eriti kaua, kella 6ks jõudsime lõpuks randa, aga olime seal 5 minutit, sest seal oli megaa tuul ja nii külm, et ei saanud riidest lahtigi võtta. Seega me lihtsalt sõitsime ringi, käisime King Parkis, tegime pilte ja nautisime vaadet. Me polnud Triinuga seal pimedas käinudki, nii palju tulesid, üliilus:) ja veel käisime ühel tänaval, kus oli mingisugune võistlus, millisel majal kõige rohkem jõulukaunistusi on. Ma ei tea, mismoodi need inimesed seal üldse elada saavad, kui nende majaesised koguaeg turiste täis on:D väga kihvt oli see, aga pildile jäädvustada oli meie seebikarbiga võimatu. Pärast käisime veel ujumas ja söömas ja siis tõid poisid meid koju. 

Hommikul pidime ärkama kell 9, sest pidime kella 2ks Wembleysse tööle minema ja enne seda veel Keviniga kokku saama. Kevin on Siimu ülemus Karrathas, kes pidi meile ka tööd pakkuma vms. Läksime siis ilusti linna ja ootasime teda üle poole tunni, aga asjata. Ja meil kahju ka polnud, sest me ei taha üldse siit toredast Perthist Karratha kuumusesse minna. Kahju oli ainult sellest, et me mitu tundi varem ärkasime selle kohtumise pärast, millegipärast olime mõlemad üliiväsinud ja absoluutselt ei viitsinud tööle minna. Tegelikult oli töö ainult 4 tundi, meil oli bari training, ja see polnud üldse hull, kõik oli üsna lihtne ja rahulik ja aeg läks ka kiiresti. Ja nüüd on rahulik õhtu kodus hea söögi ja heade seriaalidega:)

Wildlife Park

Austraalias on nüüd küll suvi kätte jõudnud, sest väljas paistab päike ja sooja on 30 kraadi ringis. Seega oleme päevitanud paar päeva aias Triinuga ja täitsa pruunid oleme juba:) Nädalavahetus möödus töiselt nagu ikka, oleme juba nii osavad, et meil lubatakse kahekesi mainbaris olla:D Neljapäeval ootas meid üks tore üllatus, nimelt tõi Fat Albert meile Malibu, millega olid ka plätud kaasas:D nüüd ootame võimalust, millal seda juua. Eile läks tööl koristamisega suht kaua aega, pärast seda võtsime ühe pizzalõigu ja hakkasime taksot otsima. Tavaliselt sellega eriti aega ei lähe, aga eile kõndisime üle poole tunni ringi enne kui takso saime, nii et magama sain mina veerand 5 ja netisõltlane Triinu veel tund aega hiljem:D täna pidime vara ärkama, sest meil oli plaanis Wildlife Parki minna. Kristjan ütles mulle juba eile, et lähme ainult seljuhul, kui mina sõidan, sest tema hommikuks kaineks ei saa. Olukord oli oodatust hullem, aga õnneks tulid Kadi ja Mait meiega kaasa. Kõigepealt läksime mingile loomade showle, mis seisnes selles, et sai näpuotsaga natuke beebi-känguru saba ja vombati kõhtu katsuda. Ma tegin maole ka pai, aga Triinu ei julgenud isegi sinna poole vaadata:D mõtlesime, et kui loomi lähemalt näha ja katsuda ei saagi, siis on küll jama. Aga õnnneks leidsime kohe suure aia, kus kängurud ja inimesed vabalt liikuda said. Seal oli ka krõbinaid, millega loomi sööta sai:) kängud olid nii armsad ja sõbralikud, sõid ilusti käe pealt krõbinaid ja neil oli täitsa suva, mis me tegime nendega:D võib-olla nad olid lihtsalt kuumast ilmast loiud, väljas oli üle 30 kraadi. Paljusid loomi me selle tõttu ei näinudki, kõik pikutasid oma urgudes või põõsastes. Koaalasid saime ka õnneks lähemalt näha ja paitada. Need unimütsid magavad 20 tundi ööpäevas, nii et midagi väga huvitavat nad ei teinud aga üliarmsad olid ikkagi, oleks tahtnud kaissu võtta kohe:) see poleks siiski hea mõte, sest küüned on neil teravad nagu ka kängurudel. Vabas looduses kängurud kohates tuleb eemale hoida, seal nad nii sõbralikud pole kui loomaaias. Aga veel nägime dingosid, vombateid, opossumeid, emusid, kaamleid, jaanalindu, megapisikest krokodilli, papagoisid ja paljusid teisi loomi. Väga ammu planeerisime seda loomaaeda minekut ja lõpuuks saime käidud :)

peaaegu Hip-E club ja esimene tööpäev Wembleys

Eile tahtsime Triinuga teise töö saamist tähistada ja otsustasime Hip-E clubi minna, sest see üks väheseid, mis teisipäeval lahti on. Kuna kõik nädala sees töötavad, polnud meil kedagi endaga kaasa kutsuda ja nii pidimegi kahekesi minema. Jõime enne natuke veini kodus ja rongis, nii et Leederville'i jõudes unustasime tag offi teha ja kaotasime 9 dollarit, mis minul muide pole esimene kord:D Rongiga sõitmiseks on siin siis selline kaart nagu Smartrider, millega saab odavamalt sõita. Halb asi selle juures on see, et iga kord rongile minnes peab kaardiga piiksu tegema ja pärast maha tulles ka ja kui seda ei tee, siis ta võtab kõige kallima pileti hinna su kaardilt maha. Aga igatahes jõudsime me klubi juurde paar minutit enne 10 ja seal oli megapikk järjekord, nii et me poleks enam tasuta sissepääsu ja jooki saanud. Samal hetkel jõudsid klubi juurde Otto ja Rauno, nii et me ei läinudki klubisse, vaid rääkisime nendega parklas juttu tunnikese ja siis nad tõid meid koju ja seee oli kell pool 12 õhtul täpselt. Vot selline klubiskäik:D aga vähemalt raha ei kulutanud ja saime ennast ilusti välja puhata. Mul oli õnneks hommikul väga hea olla, nii et polnud mingi probleem tööle minna, seekord siis Wembleysse. Seal on meil Triinuga erinevad vahetused, nii et pidin täna üksi sinna trippima. Tegin esimest korda elus ettekandja tööd ja muidu on kõik väga lihtne, aga kuumi ja raskeid taldrikuid kanda küll mõnus pole. Kingadega juhtus ka mul üks kurb lugu, nimelt nendest ei jäänud midagi järele peale tänast tööpäeva:D Wembley baar ise on väga tsill, inimesed ka. Ja ülemusega vedas meil järjekordselt:D keset tööpäeva küsis ta minult järsku, et Anni kas jaggerbombi tahad? Ma ütlesin, et jägermeister mulle ei meeldi, nii et ta tegi mulle hoopis Red Pussy ja siis lihtsalt jõimegi töö ajal:D pärast tööd pakkus ta veel juua, aga ma pidin viimasele rongile jooksma, et mitte takso peale jälle 30 dollarit kulutada. Ja nüüd ma jõudsin koju ilusti ja õnnelikult ja lähen kohe magama, sest meie toakaaslane Mait on järjekordselt väga närvis, et me Triinuga klõbistame:D

Teine tööö :)

Me oleme nüüd üle nädala Kristjani juures olnud ja jääme ilmselt mõneks ajaks veel siia. Kõik on ülisuper väljaarvatud see, et elame linnast kaugel ja peame öösel töölt tulles igal õhtul 30 dollarit takso peale kulutama. Eelmisel nädalal olin ma haige ja seega väga midagi ei teinud. Neljapäevaks õnneks sain terveks, et ilusti tööle minna. Hommikul oli mul veel üks tööintervjuu. Töö seisnes selles, et pean tänaval inimesi fundraisininguga liituma kutsuma ja ma sain selle töö, nii et reede hommikul peale Eurobari ja 4 tundi magamist läksin sinna. Algus oli tore, õppisin ära selle jutu, mis ma rääkima pean ja siis läksime manager Andrewga tänavale. Paari tunniga selgus aga kurb tõsiasi, et kõigil möödujatel on kiire ja keegi mu juttu kuulata ei taha. Sinna kadus ka minu motivatsioon ja peale lõunapausi teatasin, et see töö pole ikka minu jaoks. Ma lihtsalt ei suutnud mõelda muust, kui et ma tahan äraaaa. Ja see oli õige otsus:)

Eurobaris olime sel nädalal neljal õhtul tööl, sest pühapäeval oli mingi Jugoslaavia pidu seal:D väga jubedat muusikat lasti ja rahvast ka väga ei olnud. Ühel hetkel tuli aga minu juures üks poiss, kes ütles eesti keeles: ,,Sul on ilusad kõrvarõngad'' :D ja tuli välja, et see oli Otto, keda Triinu kuskilt natuke teab ja ma olen ka võib-olla temaga kusagil peol kohtunud, Janeti juures vms. Ta on koos oma sõbra Raunoga paar kuud Perthis olnud juba.

Eile käisime Karussellis shoppamas, sain endale 600 krooniga sandaalid, megailusa jaki ja pluusi :) ja tore üllatus oli veel see, et meid kutsuti tööintervjuule. Täna siis läksime Wembley hotelli, kuhu me kõndisime rongijaamast umbes tund aega, sest me eksisime natss ära:D tagasi tulime 20 minutiga. Aga igatahes me saime selle töö! :) ja nad teavad, et me töötame ka Eurobaris, nii et arvestavad seda graafiku tegemisel. Seega on meil nüüd 5-6 päeva nädalas töö, mis on super, sest nüüd saame loodetavasti raha koguma hakata, et millalgi east coastile trippida.

Ilmateade lubab ka nüüd sooja õnneks, tahaks juba päevitada, meil juba jume täitsa kadunud:D ja mingit jõulutunnet ausalt ei ole ja ilmselt ei tule ka. Jõuluõhtul oleme tõenäoliselt tööl nagu ka aastavahetusel, nõme. 

Täna tahaks töösaamist tähistada, mõtlesime Hip-E clubi minna, aga ei tea kellega, sest kõik ju töötavad nädala sees:(  ma lähen ka homme tööle Wemblysse, aga alles õhtul.