Happiest girl in the wooorld :)

Jaaaa täna on see kauaoodatud päev, mil me lõpuks saime oma viiiiisad!! Nii kaua oleme seda oodanud ja nii palju jama on sellega olnud, ei viitsi ega taha sellest rääkidagi üldse, aga väga õnnelik olen, et kogu selle asja ette võtsime ja alla ei andnud:) nüüd saame hakata tegema kõiki neid asju, mida enne ei saanud. Uue kodu tahame võimalikult ruttu leida, sest meie praegune korter on üks sh*thole ausalt, nii kopp on ees sellest. Ja ma ei jõua ära oodata, millal mu kallid Maarja ja Kaisa-Liis lõpuks siia jõuavad:) Triinu ja Janeti vanemad tulevad ka võib-olla millalgi külla meile. Tahaks, et minu omad ka tuleks, niiii väga igatsen neid, eriti väikest (vb juba suurt) Paulat ja Artit, oeh.. ja natuke olen kurb ka, et ei saa jõuludeks lumisesse Eestisse tulla ja kõiki kalleid inimesi näha.. aga no samas, ma ei saaks vist seda talve nautidagi, sest ma oleks 24/7 voodis teki all ja palavikus:D nii ära harjunud selle suurepärase kliimaga siin:) muide meil on viimased paar nädalat suht jahedad ilmad olnud, pole rannas käia saanudki.. Kadre tuli 2 nädalat tagasi ja tõi selle ,,kauni'' ilma Eestist kaasa, mul on siuke tunne. Aga no kohe peaks ilusaks soojaks minema ja siis ta jääb nii mitmeks kuuks, nii et pole hullu. Okei mis veel uudist.. ostsin just Stereosonicu pileti ära!! ja 27.nov näen selliseid suurepäraseid artiste nagu LMFAO, Benny Benassi, Armin van Buuren, Andy C, Kaskade, Sub Focus, Caspa jaa paljud teised! Cant wait :) 
Üldse ei viitsi seda blogi kirjutada viimasel ajal, aga peaks ennast kokku võtma, sest nii hea endal kunagi lugeda kõike huvitavat, mis muidu võib-olla meelest ära läheks.. nii et üritan tubli olla edaspidi:)

Parklife!

Pühapäeval käisin siis Parklife'i muusikafestivalil. Väga excited selle pärast ei olnud, sest ilmad on viimasel ajal nii halvad jälle, nagu talv oleks tagasi. Aga pühapäeva hommikul, kui silmad lahti tegim, paistis ilusti päike ja tuju läks heaks kohe:) Laupäeva õhtul käisin tööl ja magama sain kell 2, aga pühapäeval oli juba 9st äratus, sest festival algas 12.30 ja enne seda tahtsime mõned dringid teha. Pidin Kerliga ja ta sõbranna Margega kokku saama, aga Kerli kahjuks ei võtnud terve hommiku oma telefoni vastu ja kui ta lõpuks võttis, siis teatas, et ta läks Ruga tülli ja nad sõidavad juba tagasi Geraldtoni poole. No tore:D mõtlesin et mis ma nüüd siis teen, aga siis tuli meelde, et Kerli pilet on ju üle. Marge saatis selle meili peale mulle ja ma ajasin kohe Janeti üles, et davai tule Parklife'ile minuga:D Janet oligi õnneks nõus, aga me ei teadnud, kas ta sisse ka saab, sest piletil on nimi peal ja 48h enne pidi seda ainult vahetada saama. Otsustasime proovida ikkagi, nii et ma läksin tõin poest mõned siidrid ja Janet hakkas ennast kiiresti valmis sättima. Pidime bussiga linna sõitma, piletid välja printima ja siis Wellington Square'ile kõndima. Kui bussi peale minema hakkasime, siis ma avastasin maja eest, et unustasin oma päikseprillid maha:/ helistasin ruttu Triinule, et viska rõdult alla. Väga pro viskaja ta just pole vist, sest prillid kukkusid täpselt vastu aeda ja lendasid muidugi sissse poole, nimelt ühe mehe aeda, kes esimesel korrusel elab:D meil on sinna niiii palju asju juba kukkunud, koguaeg käime ta ukse taga asju tagasi küsimas:D enivei meil oli bussi peale kiire, nii et polnud seal aega jamada, seega ma lihtsalt ronisin üle aia ja tõin oma prillid ära:D aga bussist jäime ikkagi maha ja järgmiseni oli pool tundi aega. Siis aga nägime, kuidas üks auto pööras meie maja juurde, sees istusid kaks geid kes hüüdsid heeey girls, ma kasutasin juhust kohe ja küsisin kas nad viitsivad meid linna ära viia, aga neil oli kiire nii et nad viisid meid rongijaama ja õnneks tuli rong ka kohe. Kohale jõudes nägime megapikka järjekorda, seisime tükk aega seal ja siis lõpuks saime teada, et see on see järjekord, kust pileteid osta:D läksime siis teise kohta ja keegi ei vaadanud isegi Janeti pileti nime, nii et ta sai täiesti tasuta sisse! Vedaas.. mul ka, sest muidu ma oleks seal üksi olnud:D mu töökaaslased pidid ka seal olema, saatsin Leonile siis sõnumi, aga no sealt oli võimatu kedagi üles leida. Korraks leidsin ta üles ja siis kaotasin kohe jälle ära:D igatahes jaa, me jõudsime täpselt Example'i ajaks kohale ja megaaahea oli :) peale seda jooksime Flux Pavillionile ja kuulsime ainult viimast lugu, mis oli see Gold dusti remix ja see oli ka megaheaa. Peale seda oli meil aega natuke, nii et istusime ja võtsime mõned joogid. Seal müüdi ainult bacardi lemonade ja bacardi coke purke, mis maksid 13 dollarit:/ ja seal putkas, kuhu me läksime, olid need otsas nii et pidime üldse bourbonit jooma. Aga jah, istusime ja jõime, väljas läks juba pimedaks ja siiiiis läksime NEROOOLE! Läksime paremale poole lava ette, kus polnud isegi aeda ees, aga üks naljakas turvamees oli, kes inimesi tagasi hoidis. Ta oli suht sõps meil, tegi vahepeal pilti meiega:D aa ja Richard oli ka juhuslikult turvamees seal:D enivei. Nero oli niiiiii heaaa, lihtsalt kirjeldamatu! Nautisin igat hetke jaa peale seda jooksime kohe Magnetic manile, kes oli viimane esineja. See oli ka ülikõva ja kõige parem oli lõpp. Kõik tüdrukud kutsuti lavale lihtsalt:D ronisime üle aedade, turvamehed aitasid meid, tirisid üles ja värki:D ja siis lihtsalt tantsisime kõik lava peal, ülikõva. Peale kontserdi lõppu ootasime, kuni Richard töö lõpetas ja siis läksime tema ja ta sõbraga Eve'i:D täpselt siis, kui autosse jõudsime, hakkas vihma täiega sadama, nii et jah täiega vedas ilmaga, et enne ei sadanud:) Eve'is olime mingi pool tundi ainult, siis otsustasime minna Ambarisse, sest seal pidi olema Parklife'i afterparty, aga kohale jõudes tuli välja, et seal on juba lock out, nii et läksime koju hoopis. Ja oligi hea, sest ma pidin hommikul vara ärkama. Ärgates oli mul nohu, kurk valus, hääl ära karjumisest, jalad sinikaid täis üle aedade ronimisest, natuke halb olla ka, aga ikka ülirahul, väga super õhtu oli:)

A week in paradise

Eelmise nädala veetsin siis oma suurepäraste korterikaaslastega Balil. Lahkusime Perthist 22. augustil kell 6 hommikul. Kuna lennujaamas pidime juba kell 4 olema, siis otsustasime, et magama minna pole mõtet:D pakkisime asju ja tegime viimaseid ettevalmistusi reisiks, aga vägaa raske oli. Lennukisse jõudes jäime kohe magama, aga lend kestis ainult 3,5 tundi ja rohkem me sel ööl magada ei saanudki. Kohale jõudes viisime asjad hotelli ja läksime kohe linna peale. Ööbisime Kutas, kus pidi olema kõige parem ööelu ja noortele sobiv koht. Mingi basseiniga lukshotell meil ei olnud, aga toad olid ilusad ja maksis ainult 15 dollarit öö. Esimesel päeval otsustasime kohe shoppama minna, sest meil kellelgi polnud suveriideid:D Perthis ju talv ja suvekaup veel eriti poodidesse ei olnud jõudnud. Alguses oli küll tõeline kultuurišokk seal turul. Kõik oli täis väikeseid putkasid, kus kohalikud oma kaupa pakkusid. ,,Excuse me darling, come here, very good prize'' kostus igalt poolt ja ostu sooritades pidi muidugi vähemalt pool hinnast alla kauplema, kõik see oli väga tüütu, aga kui viitsimist on, siis leiab asju küll:) eriti suvekleite, neid oli seal miljoneid.

Peale shopingut jalutasime veel korraks rannas, käisime söömas ja läksime hotelli tagasi, et õhtuks ennast valmis sättida. Lõunat sõime ühes üliilusas kohas, kus olid palmid ja bassein, sellest sai ka hiljem meie üks lemmikohti, sest see oli kohe meie hotelli lähedal. Võtsime seal tähistamiseks kohe ka ühe kokteili ning meie üllatuseks oli see vägaaa kange. Hiljem selgus, et Balil ongi kokteilid enamasti nii kanged, ma ei tea mis nad teevad nendega seal, võib-olla oleme lihtsalt Austraalia lahjade koksidega harjunud. Õhtul läksime kohta nimega Vi Ai Pi, kus mängis live band, istusime rõdul, jõime mõned kanged kokteilid, tegime vesipiipu ja siis suundusime edasi kõrvalolevasse klubisse Sky Lounge, kus olid 10-11 tasuta joogid:D dont get too excited, need ei olnud just kõige paremad, kanged nagu ikka:D ja peale sealt lahkumist läksimegi koju juba, et mitte järgmist päeva maha magada.

Teisipäeva hommikul läksime oma lemmikkohta ja võtsime hommikuks ühe Caesari salati ning seejärel suundusime randa. Päevitasime ja ujusime, kohalikud pakkusid oma kaupa nagu ikka ja paari tunni pärast tahtsime oma lemmikkohta lõunat sööma minna, aga leidsime ranna lähedalt ühe teise ilusa koha, kus oli ka bassein ja eriti mõnusad lebo diivanid, nii et jäime sinna. Me Triinuga hüppasime kohe basseini, niii mõnus oli! Peale sööki läksid Maarja ja Janet hotelli tagasi, aga meil Triinuga ei saanud ikka veel päevitamisest ja ujumisest küllalt, nii et jäime sinna päevitustoolidele pikutama. Eriti mõnus house mängis, päike paistis, külm jook oli kõrval ja kõik oli nii super, sel hetkel mõtlesin esimest korda, et olen paradiisis:)

Õhtul läksime jälle linna peale jalutama, astusime paari poodi ja siis läksime õhtust sööma. Mõtlesime, et oleme nii palju ilusates kohtades söömas käinud, et peaks veidi kokku hoidma ja kuskil odavamas kohas sööma seekord. Nägime ühte söögikohta, mis tundus üsna mõnus ja menüü tundus ka isuäratav. Võtsime Maarja ja Triinuga mingi kana, seente ja friikartulitega roa.. milles me pehmelt öeldes natuke pettusime:D see oli lihtsalt kausitäis mingit löga, kus olid sees köögiviljad, keedetud kana ja seened.. no ei olnud päris see, mis me ootasime. Plaanisime ka magustoitu süüa, aga seal kohas ei julgenud küll enam midagi tellida, nii et läksime Gloria Jean'si, mis on meile Austraaliast tuttav kohvik ja võtsime seal kooki ja kohvi ning siis läksime koju tuttu, sest järgmisel päeval oli meil väga varajane äratus. Nimelt võtsime tuuri, mille käigus viidi meid Bali ilusamatesse kohtadesse:)

Hommikul kell 8.30 tulid meile autojuht ja giid järgi, megaa tsill giid oli meil muideks:) pisike pika seeliku ja peapaela ning patsiga tüüp kes paistis eesti keelt oskavat, sest naeris alati meie omavaheliste naljade peale ja ütles väga teemasseminevaid lauseid:D esimesena läksime vaatama traditsioonilist Bali tantsu hea ja kurja vahel, seejärel käisime kohas, kus valmistati kangast ja ilusaid kangast maale, hõbeehete poes ning kunstistuudios, kus olid ka väga ilusad maalid. Siis sõitsime ühe kose juurde vaadet nautima. Autost väljudes nägime väikest poissi ja tüdrukut, kes müüsid käekette ja lehvikuid. Me Triinuga muidugi langesime ohvriks, sest nad olid niiii armsad, võimatu oli ei öelda. Poiss oskas öelda ainult ten, see tähendas 10 000 ruupiat ehk 1 dollar. Tüdruk ei osanud ühtegi sõna inglise keelt ega saanud ka minu jutust aru, aga järgnes mulle ikkagi kose juurde, vaatas kurbade silmadega otsa ja lootis, et ma veel midagi ostan. Ahjaa, vahetuskurss on Indoneesias naljakas, olime kõik miljonärid seal:D päris hea tunne oli alguses, aga jube tüütu oli koguaeg sadades tuhandetes arvutada.

Järgmisena läksime kohta, kus kasvasid kohvi-, kakao-, kaneeli- ja igasugu muud puud. Nägime, kuidas kohviubasid korjati, puhastati, röstiti ja purustati. Kusjuures ma ei teadnudki varem, et kohvioad on originaalselt valged:D Pärast saime ka kohvi, teed ja värskeid mahlaseid puuvilju maitsta ja kaasa osta:) kogu selle tripi peale oli meil juba kõht päris tühjaks läinud, aga õnneks läksimegi järgmisena lõunat sööma restorani, millelt avanes vaade vulkaanile. Megaaa ilus vaade oli, võttis sõnatuks ausalt. Lõunaks sõime hiina toitu mis oli ka superhea ja peale sööki tahtsime ilusa vaatega pilti teha, aga seal oli ainult pisike äär, kust oli megahalb pildistada. Siis aga nägime nurga taga ühte treppi, kust sai katusele, millel polnud mingeid ääri ja avanes super vaade. Ei tea kustkohast, aga Maarja kõrgusekartus lõi seal erti välja:/ vaesekene. Kusjuures sel päeval tuntsime superstaaridena end, sest kohalikud olid nagu paparazzid meie ümber, pakkusid oma kaupa kohe kui autost välja astusime:D väga naljakas oli. Järgmisena läksime riisiterasside juurde, mis nägid ka väga kihvtid välja. Selline suur org, kus olid nagu trepiastmed, millel kasvas riis ja ümberringi olid igalpool palmid:) Peale riisiterasse läksime Monkey Forestisse, metsa, kus olid jõgi ja suured puud, pisikesed templid, pikad väädid rippusid igalpool ja ahvid hüppasid vabalt ringi. Alguses olin ma eriti põnevil just ahvide pärast, aga pärast seda, kui üks Maarjat seljatagant pluusist sikutas, hoidsime kõik neist hirmuga eemale:D

Õhtu viimane peatus oli kuulus tempel Tanah Lot, mis asus meres ja selle juurde minna ei saanudki, aga rannikult avanes super vaade sellele ja samal ajal hakkas ka päike loojuma. Seal sõime ka õhtust kaljupealses restoranis, seafood, päikeseloojang ja meie ihaldatud kookosekokteilid, mida kindlasti proovida tahtsime, tuli välja, et see oli lihtsalt kookosevesi seal sees, aga maitsev ikkagi:D kui päike oli loojunud, kustutati vahepeal kõik tuled ära nii et istusime ainult küünlavalgel:) ja peale sööki lauldi meile AC/DC - You shook me all night long:D koju sõites jäime juba autos magama ja hotelli jõudes läksime kohe voodisse.

Järgmisel hommikul otsustasime randa minna, aga mitte Kutasse vaid Seminyaki. Võtsime takso ja sõitsime sinna, arve läks 5 dollarit. Takso oli seal ebareaalselt odav, ma ütleks et isegi 10 korda odavam kui Austraalias, aga no siin on see ka ebareaalselt kallis. Seminyaki randa jõudes tuldi kohe meile päevitustoole pakkuma, aga need olid vanad ja koledad nii et kõndisime natuke edasi ning hea et seda tegime, sest leidsime jällegi ühe eriti mõnusa basseini ja päevitustoolidega restorani nimega Cocoon. Päevitasime seal päris pikalt, ujusime ja tegime pilte. Lõpuks hakkas mul nii palav, et ei tahtnud enam päikese käes olla ja õnneks olid seal megaamõnusad katusega voodid, isegi kardinad sai ette tõmmata. Mu lemmikkoht tervel Balil vist:D peale Cocooni läksime sinna lähedale ühte natuke odavamasse kohta sööma ja seal saime ka esimest korda Bali siidrit proovida, mis oli megahea, nagu limonaad:D Õhtul otsustasime välja minna, sest juba kaks õhtut polnud käinud. Maarjal aga hakkas paha vist päikesest vms, nii et ta ei tulnud ja läksime kolmekesi. Käisime jälle seal Sky lounge'is, istusime katuseterassil, mis nägi eriti tsill välja, aga kauaks ikkagi ei jäänud ja juba varakult olime kodus. Korraks käisime veel ühes kohas, kus oli hiigelsuur kokteil 4 dollarit. Ma olin nii palju jutte kuulnud Bali kohta, kuidas klubides saab hiigelsuuri kokse odavalt ja värki, nii et otsustasime ära proovida. Võtsime kolme peale ühe kokteili, aga see oli kange nagu kõik Bali kokteilid ja mitte ainult kange aga kuidagi halva maitsega ka, ma tõesti ei tea, mida nad teevad nende jookidega, et need nii halvad on:D aga igatahes võtsime kõik kaks lonksu ja läksime koju ära.

Järgmisel hommikul oli meil jälle üsna varajane äratus, sest läksime järjekordsele tripile, mis sisaldas elevandisõitu ja raftingut. Hommikul oli ilm pilves ja kohapeale jõudes saime isegi paar vihmapiiska, aga see kuidagi sobiski sinna džunglisse. Kõigepealt nägime, kuidas elevante tiigis pesti. Nad olid niii treenitud, teadsid täpselt, mis nad tegema peavad, et inimesed saaksid nende otsa ronida ja neid pesta. Seejärel kinnitati nende selja külge toolid, me ronisime sinna otsa ja sõit läks lahti:) minu ja Maarja elevandi nimi oli Andrew ja ta oli oma treeneriga koos Sumatralt Balile tulnud. Poole sõidu pealt tulin ma toolist ära ja istusin elevandi kaela peale ja siis lõpus ütles see treener, et you're the driver now:D läks ise taha ja ma istusin elevandi pea juures, päris trill oli, aga natuke jube ka kui elevant vette läks ja kallutas ja ainuke koht, kust ma kinni hoida sain, oli ta pea:D aga jah väga kihvt sõit oli:) peale seda läksime raftingusse. Panime kõik megalahedad kostüümid selga, mis koosnesid vestist ja punasest kiivrist:D kõndisime alla jõe juurde, kus olid paadid. Sisse istudes nägime, et kohe tuleb üks päriis kõrge kosk ja hakkasime kartma:D seal juures oli fotograaf ka, kes meid pildistas ja ilmselt oligi see suur kosk kohe alguses, et häid emotsioone pildile jäädvustada. Pärast me ei karjunud enam pooltki nii palju ja midagi hirmsat seal ka polnud, lihtsalt naljakas:D ja meie instruktor oli ka oma arust väga funny, pritsis meid koguaeg vee ja mudaga ja tegi järgi meie ooooh myyy goood, mida me iga kose lähenedes kiljusime:D rahulikematel osadel sai loodust nautida, mis oli jällegi megailus, jõgi keset džunglit, kosed ja värgid:) ja paadisõidu lõpus pidime oma varustusega veel mäest üles ronima, nii et tõeline treening oli:D koju jõudes olime nii vässud ja tegime ühe pika lõunauinaku, et õhtuks ilusti puhanud olla ja välja minna. Läksime jälle Seminyaki ühte söögikohta, kus olime küll juba käinud, aga seal oli hea toit hea hinnaga ja odavad joogid ka. Sõime kõhtu täis ja jõime Bali moon (kohalikud liköörid) kokteile, mida muide pidi niiiiii kaua ootama. Ei tea, mis värk seal oli, et neil nii kaua aega läks nende tegemisega, aga lõpus olin ma juba kaval ja tellisin uue joogi kohe ära kui ühe kätte sain, aga jah isegi siis pidin natuke ootama:D pärast tahtsime välja minna, aga takso saamine võttis ülikaua aega. Me ei saanud ühtegi Blue birdi, mis on kõige usaldusväärsem taksofirma ja teised pakkusid meile sõitu hinnaga $20 kuigi sinna saime 2 dollariga:D seega kõndisime tükk aega ja otsisime taksot, nii et kui selle lõpuks saime, olid kõik väsinud ja peotuju kadunud nii et läksime hoopis koju magama:)

Hommikul ärkasime Triinuga esimestena ja läksime meie lemmikkohta hommikust sööma ja päevitama. Varsti saabus ka Janet ja paari tunni pärast ka unimüts Maarja:D päevitasime ja ujusime seal terve päeva ja peale seda otsustasime odava Bali massaaži ära proovida, millest kuulnud olime. Massaaž oli täitsa mõnus, aga pärast seda võtsime ka maniküüri ja pediküüri ja see oli küll alla igasuguse arvestuse:D minu maniküür oli suht ok, ilusad lilled olid peal, nendega jäin rahule, aga seda naist, kes mu jalgadega tegeles, kartsin küll natuke, sest tundus, et tal ei ole õrna aimugi, mida ta teeb:D Triinu võttis üldse oma küünelaki koju minnes kohe maha, sest see oli nagu 5-aastase lakitud:D

Koju minnes käisime pesus ja hakkasime ennast valmis sättima, et välja minna, sest oli laupäeva õhtu ja meie viimane õhtu Balil ja me polnud veel korralikult pidutsenudki. Võtsime takso ja läksime Bountysse, mis oli ülisuur mitmekorruseline klubi ja üleni turiste täis. Me Maarjaga võtsime kohe endale mingid hiigelsuured koksid, mis olid nende spordi joogipudelite sees ja üllatavalt head isegi:D mõtlesime, et saame korralikult viimasel õhtul pidutseda, aga eii. Balil on üks väga halb asi, nimelt tänavad on mega katkised, igalpool on augud, kivid ja ketid, see on nagu takistusrada, mida on isegi madalate kingade ja kaine peaga raske läbida. Ja isegi hoonetes sees on täiesti suvaliste kohtade peal astmed. Seega juhtuski nii, et Triinu kukkus oma platvormidega nii õnnetult, et pidi kohe koju minema. Janet läks temaga kaasa, me Maarjaga otsustasime veel natuke klubisse jääda. Väga kaua ei olnud, ei teagi, mis kell täpselt koju hakkasime tulema, aga noo see kojutulek oli üks korralik ettevõtmine. Nimelt olid tänavatel sellised ummikud, et autod lihtsalt seisid ühe koha peal, taksojuhid tulid autost välja ja rääkisid omavahel juttu:D me olime ühes taksos, kus oli megatsill taksojuht kellega Maarja juttu rääkis, ma olin pikali ja väsinud ja tahtsin koju ja mulle see ummik üldse ei meeldinud. Kui taksojuht ütles et 50 min läheb aega aga jala saaksime 10 minutiga, siis me otsustasime jala minna, aga mu jalad niiii väga valutasid, sest uued kingad hõõrusid ja see kodu lihtsalt ei tulnuuud. Nii et otsustasime rolleri võtta ja sellega koju sõita:D Balil on megaaa palju rollereid, enamus inimesi nendega sõidabki. Ja nendega saab ka ummikutest kergemini läbi, nii et tundus päris hea plaan olevat. Suht tsill rollerisõit oli nii kaua kuni ta kestis, mõnus tuuleke puhus, hoidsime oma jalgu laiali, et need rolleri pihta ei läheks ja suht naljakas oli:D aga siiiiis.. tuli kamp inimesi meie ümber, nagu mingi kohalik bali hood ja ütles rollerijuhile, et see pole tema tsoon ja ta ei tohi siin meid sõidutada ja me peame maha minema:D no wtf selline asi ajab ju närvi küll! Ma sain päris vihaseks.. aga jah pidimegi koju kõndima oma valutavate jalgadega, aga nii tublid olime, et kingi ikka ära ei võtnud:D ja mis kell me lõpuks koju jõudsime, kell viiiiis.. nii et see tripp kestis umbes 3 tundi järelikult:D

Pühapäevaks oli meil plaanitud parasailing, jet sky ja banana ride, aga pidime need kahjuks ära ütlema, sest Triinu ei liikunud voodist mitte ühtegi sammu oma jalaga:( ilm oli ka pilves, nii et mõtlesime, et mis me siis teeme oma viimasel päeval. Me läksime Maarjaga hommikust sööma ja kui lõpetanud olime, siis tuli juba päike välja, nii et tahtsime päevitama minna. Läksime hotellituppa tagasi, mida me nüüd neljakesi jagasime, sest see oli viimane päev ja me pidime oma toad tegelikult ära andma, aga saime õnneks ühe toa, kus oma asju õhtuni hoida. Triinu ka ei viitsinud hotellis passida, nii et otsustasime kuidagi ta basseini äärde vedada:D läksime Ku De Ta-sse, mis pidi olema üliilus lounge, aga meie kurvastuseks polnud seal basseini ja ilma oli liiga palav.. seal aga hakkas Triinu jalg veel rohkem valutama ja viisime ta Bali kliinikusse, kus ta jalg kinni seoti. Pärast seda läksime ikkagi basseini äärde, päike hakkas küll juba loojuma, aga natuke pikutasime seal ikkagi ja siis läksime veel viimasele shopingule. Ma ostsin hunniku $1 dvd-sid ja suveniire ja siis läksime hotelli tagasi, et asjad kokku pakkida ja lennukile minna. Ma ostsin endale muide unenäopüüdja ja see vägaaagi toimib, iga päev näen triljon unenägu. Maarja ütles, et see peaks halvad unenäod kinni püüdma ja ainult head läbi laskma, aga ma ei tea, ma näen küll igasugu imelikke asju..

29. august kell 4 hommikul jõudsime tagasi Austraaliasse ja kuigi super reis oli, siis nii hea oli tagasi kodus olla. :)

Kohe ei teagi mida pealkirjaks panna:D

Oii kui laisk ma olen ikka olnud, isegi sünnipäevapeost ei ole kirjutanud:D aga jube raske on kirjutada, kui nii pikk vahe sisse on jäänud, ei tea, kust alustada ja kõik detailid on ammu meelest läinud:( aga no ma üritan natuke meenutada.
Meie sünnipäevapidu toimus 10. juulil Eurobaris. Kuna see oli Triinu õige päev, siis viisime talle hommikul koogi ja shampa ja massive kingituse voodisse:D peale seda hakkasime õhtuks sättima ja kell 4 pidime juba Eurosse minema, et see ära kaunistada enne külaliste tulekut. Ilm oli üsna vihmane sel päeval, õnneks tuli mu töökaaslane Craig meile autoga järgi sest meil olid ausalt miljoooon asja, toit + riided, sest me ei tahtnud kohe kleiti ja kontsasid panna. Kella viieks olid külalised kutsutud, aga õnnneks keegi õigeks ajaks ei tulnud, sest kell 5 me olime kõik alles teksade ja uggidega, Janet ja Maarja puhusid õhupalle ja ma ronisin mööda baarilette ringi ja sidusin neid postide külge:D Pidu ise oli lahe, aga aeg läks niii kiiresti. Mul on selline tunne, et sain iga inimesega mingi 1 min juttu rääkida ja juba oligi pidu läbi. Lisaks unustasime kooki pakkuda, mis Craig meile tegi, suht feil:D kingitusi me ka eriti ei saanud, siin vist ei ole see nii väga kombeks või ma ei tea.. aga no vähemalt oma tüdrukutelt sain kingituse, millega ma väga rahul olen:) ja megailusa kleidi ja kingad leidsin ka endale sünnipäevaks, nii et all good:)
Okei mis vahepeal veel toimunud on.. loomaaias käisime millalgi, kuupäeva ei oska öelda kahjuks:D hästi ilus päikesepaisteline päev oli. Ärkasime kõik ilusti kell 9 üles, et päevast maksimum võtta. Läksime linna ja sealt sõidsime praamiga üle jõe loomaaia juurde. Jääb mulje, nagu kuhugi kaugele oleks trippinud aga ei, see praamisõit kestis 5 minutit, aga lihtsalt see oli kõige parem viis, kuidas ilma autota sinna saada:D praamist maha astudes oli meil selline tunne, nagu oleks kuskil täiesti teises kohas mitte üldse Perthis. Tundus nagu mingi väikse saarekese peal oleks, kõik oli nii teistusugune:D tegelikult olime Comos, mis ei ole üldse kaugel kesklinnast ja paljud mu töökaaslased elavad seal. Hästi ilus linnaosa on, heameelega elaks seal :) aga jah, loomaaias oli täitsa tore. Hästi ilus loodus oli seal, tegime ühe pika tervisliku jalutuskäigu, vahepeal vaatasime paar looma ka. Tiigrid oli mu lemmikud ja kaelkirjak jaa mm koaalad ja kängurud ka. Janet kahjuks koaalat ei näinudki, kõndis niisama mööda tast ja pärast piltide pealt avastas:D me oleks võib-olla kauemgi loomi vaadanud, aga näljased tüdrukud nagu me oleme ei suutunud kauem tühja kõhuga olla seal ja läksime sööma ja siis juba koju väsinult. Plaan oli ka Kings Parki minna, sest Maarja pole seal veel käinudki, aga õues oli juba suht jahe. Nii kahju Maarjast, ta pole nagu midagi näinudki siin, sest koguaeg sajab vihma ja ei saa mingeid väliseid tegevusi planeerida. Ilm on üldse imelik siin, vaheldub niiiii kiiresti. Toast välja minnes on näiteks päike, bussipeatusesse jõudes sajab juba paduvihma.. ja nii koguaeg. Väga keeruline on riideid selga valida endale + vihmavarju mul ka pole, sest ülisuur tuul on viimased nädal aega olnud ja mul selle ajaga kaks vihmavarju katki läinud.
Okei üks õhtu tuleb veel meelde, millest kirjutada tahan. See oli reede õhtu. Janetil oli plaan välja minna ja kuidagi rääkis ta minu ka ära, et ma tuleks. Mõlemad olime tööl restoranis õhtuni, peale seda kiirelt koju pessu ja selleks ajaks kui valmis saime, oli Triinu ka koju jõudnud ja otsustas ka tulla, nii et ta pidi ennast 20 minutiga valmis saama sest kell oli 12 juba. Läksime siis Red Seasse ja saime Richardi ja tema sõpradega kokku. Võtsime mõned oma lemmikjoogid jägger bombid ja tantsisime ja laulsime oma lemmikloo Give me everything järgi haha:D siiiis ütles Richard, et lubas mind ju kunagi drummi klubisse viia. Ma olin muidugi kohe super keen sest noo ma olen juba peaaegu 9 kuud Austraalias olnud ja drummi peole ikka pole jõudnud. Seega läksimegi Ambarisse. Seal selgus, et sissepääs on 20 dollarit. Triinu seda nõus maksma ei olnud ja läks koju. Me Janeti ja Richardiga läksime sisse, aga no ma pettusin täiesti. Seal ei mängitud absoluutselt drummi, mingi 1 lugu vb terve õhtu jooksul tuli:( aga no muidu oli tsill ja aeg lendas. Järsku avastasin, et klubi pannakse kinni juba, kõik olid koju läinud, ma olin mingi Richardi tuttava Liamiga seal. Hakkasime ka siis taksoga koju sõitma, aga taksos otsustasime, et õhtu alles noor ja lähme parem kasiinosse:D haha mina midagi mängida ei oska, aga Liam mängis ja võitis blackjackis $100 ja andis selle mulle:O nii tore, vastutasuks maksin ta takso kinni ja lõpuks kell 7 hommikul, kui päike oli juba kõrgel taevas, jõudsin koju ka lõpuks. Magasin mõned tunnid ja kella 5ks läksin Jojosse tööle. Kuigi mul oli õhtune shift, oli ikka selline tunne nagu oleks hommikul vara ärganud ja tööle läinud:D aga elasin üle nagu alati.
Üks uudis on mul veel, nimelt mul on uus töö jälle. Täiesti juhuslikult sain selle:D käisin solaariumis üks päev ja ukse peal oli silt, et otsivad töötajat, niisama täiesti ilma mõtlemata ütlesingi, et ma võin tulla:D ja siis nad helistasid mulle ja saingi töö. Nüüd käin seal esmaspäevast reedeni  12-3 ja õhtuti olen mõnel päeval restoranis ka. Üsna vähe tunde saan seal sollis, aga ma ei saanud ära öelda sellest tööst, sest Jojost pean ma nagunii varsti ära tulema (see tobe 6 kuu reegel, mille pärast ka Eurost lahkuma pidime). Aaa, rääkides Eurost, käisime Triinuga seal tööl jälle laupäeval:D Jade'i sünnipäev oli, nii et mõned inimesed olid seal ja seega Michael kutsus meid üheks õhtuks tööle. Enne seda läksime paariks tunniks sünnipäevale ka, jõime maasika margariitat mmmmmiiine kui hea see oli! Euros oli ka niii tsill töötada, koguaeg oli nägu naerul:D igal nädalavahetusel ma ei viitsiks seal töötada, aga mõnikord on täitsa mõnus:) tippi sain ka megapalju ja panin selle meie ühistopsi nagu ikka ja siis õhtu lõpus teatab Michael et meie ei saagi tippi! Kuiii ebaaus:( järgmisel korral panen lihtsalt oma taskusse siis:D
Huh, ja üks suur uudis on veel! Nimelt 22.-29. august veedavad Anni, Triinu, Maarja ja Janet Balil, wohooo! Niii väga ootame seda juba. Rand, palmid, shoping, pidu, elevandisõidud, templid, džunglid ja kõik muu lahe, cant wait:) ma luban, et peale seda võtan ennast kohe kokku ja kirjutan kõigest, enne kui meelest ära läheb!
Nii, mis veel.. Aa tore uudis on ka see, et me tegime Triinuga oma tuludeklaratsiooni ära (raamatupidaja abiga, sest siin ei ole see nii lihtne kui Eestis:D) ja peaksime varsti maksud tagasi saama, nii et varsti ootab ees üks väga tore päev:) aa ja järgmisel esmaspäeval on meil photoshoot haha:D Nimelt käis Janet sexpol (mingi sex festival vms), täitis seal mingi ankeedi ära ja võitis fotosessiooni! Nii et nüüd lähmegi kolmekesi sinna ja ma päris täpselt ei teagi, mis meid seal ees ootab aga loodetavasti saab lahe olema.
Jaaaa üks suur-suur uudis on veel, aga sellest ma praegu veel rääkida ei taha, et mitte ära sõnuda.. aga loodetavasti varsti on kõik kindel ja võin rahulikult kõigile kuulutada:)
Oeh, päris palju toredaid asju on ikka viimasel ajal toimumas, kui mõtlema hakata:) teeb tuju heaks. Ja muideeee 3 kuu pärast umbes võib mind juba kohata Eestimaal! Ise ka ei usu, kui kiiresti aeg lendab.. üldse ei taha Austraaliast ära tulla, samas niiväga tahan koju. Tahaks oma toas magada ja oma pere ja sõpru näha, maale vanaema juurde minna ja Eesti sööke süüa ja isegi lund igatsen natuke (ainult jõulude ajal:D).
Cheers

Birthday!

Huhuhu, pääris kaua ei ole kirjutanud millegipärast, pole viitsimist olnud. Nüüd võtsin kokku ennast, sest sünnipäevast ikka peab kirjutama. 

Sünnipäev algas mul üsna kummaliselt:D nimelt on meil kodus dush ummistunud, ilmselgelt 4 tüdruku juukseid täis. Kui kell 12 sai, siis hakkasin mina seda puhastama. Pidin mingit mürki sinna valama, millel olid eriti hullud hoiatused peal, attacks your eyes and skin jne:D seega ma katsin ennast üleni ära: uggid, dressid, päkapikumüts peas, päikseprillid ees ja Triinu pluus näo ees:D kõik oleks ok olnud, kui see mürk oleks mõjunud ka aga ei. Plumberi kutsumine maksab üle 300 dollari, nii et nii see dush seal nüüd on, ma ei tea, mis me peale hakkame sellega:D aga igatahes sel hetkel mõtlesin, et vähemalt saab sünnipäev ainult paremaks minna. Ja läkski:) hommikul panin 10ks endale äratuse, ärkasin 10.05 üles ja vaatasin et hmm äratus on kell 11 mis toimub:D läksin siis teise tuppa, kus Maarja mind magama tagasi saatis:D varsti tulidki tüdrukud muffinite, shampuse, kingituse ja kaardiga:) super äratus. Sõime muffinid ära, sättisime valmis ennast, jõime shampa ära ja läksime välja. Ma rääkisin enne veel skypes juttu emme ja issiga, isegi vanaema ja vanaisa olid seal. Paula ütles: ,,Anni, ma armastan sind'' nii armas oli, üle korteri käis üks suur avvvvv:) aga jep, kõigepealt läksime siis tüdrukutega Brisbane'i hotelli sööma ja veini jooma. See on lihtsalt megailus koht, purskkaevude ja palmidega. Väga kaua seal ei olnud, sest me istusime väljas ja külm hakkas, meil on talv siiski + meil olid kleidid seljas:D pärast seda liikusime Eurobari, sest me ei tahtnud väga palju kulutada ja lootsime tasuta juua saada:D õnneks Michael oli heas tujus ja andis mulle $100 bar cardi, kirjutas peale happy birthday, you are a woman now, hahaha. Peale selle andis ta meile veel megapalju jooke ja lubas meil Triinuga ise baari minna ja kokteilid teha. Me panime sinna lihtsalt kõike sisse ja siis tuli üks tüüp ja tahtis Coronat, ma siis andsingi talle, nagu oleks tööl jälle:D haha üks naljakas asi juhtus ka, Triinu jäi kuidagi Janeti kinga taha kinni ja kukkus pikali:D jaaa see pole esimene kord:D peale Eurot liikusime ilmselgelt Eve'i, ma imestan, et ma üldse sinna sisse sain. Mul olid megaa kõrged kingad ja mu suurim hirm oli nendega kukkuda, aga õnneks ei kukkunudki. Eve'i tulid veel Wiza, Richard, Troy, Craig ja Jesse. Eve'is oli täitsa lõbus, natuke draamat ka aga see selleks. Ja täna on totaalne pohmakapäev, pikutasime päeval neljakesi voodis ja sõime pizzat ja garlic breadi:D 

Väga tsill sünnipäev oli kokkuvõttes:) nüüd ootan järgmist pühapäeva, sest siis on meie pidu Eurobaris, see peab hea tulema!

Goodbye Eurobar:(

Viimane nädal on päris crazy olnud. Iga päev olen tööl käinud ja jõudnud ka kõike muud teha. Teisipäeva õhtul käisin Wizaga Kings Parkis, kus oli megailus nagu alati ja üldse megaarmas õhtu oli:) Kolmapäeva hommikul oli meil tore uudis, sooja vett ei olnud, jesss. Õhtul läksin tööle ja kuna me lõpetame tavaliselt 10-11 ajal, siis toob keegi alati mind koju. Poisid aga otsustasid pubisse minna ja kuna Craig mind koju pidi tooma, siis mul polnud muud võimalust kui nendega kaasa minna. Plaan oli võtta ÜKS õlu. Aa ja mul ei olnud passi ka kaasas, nii et ei teadnud, kas üldse sisse saan, aga sinna jõudes nägin, et Eurobari turvamees Kevin (või misiganes ta nimi on:D) töötab ka seal. Läksin tema juurde ja hakkasin ütlema, et kuuule kas ma saaksin ID-kaardi ja juhiloaga sisse, ta lihtsalt võttis mu käe ja lõi templi peale:D poisid ei teadnud, et ma teda tunnen ja vaatasid et wtf:D ühest õllest sai kiirelt kaks ja siis pandi pubi juba kinni, aga kõik olid kuidagi peomeeleolus, nii et läksime edasi Nici ja Alexi juurde, mis oli ilmselgelt suur viga. Seal ei olnud muud juua kui õlle ja viskit, ma siis otsustasin viski kasuks, cocat ka kahjuks polnud, nii et ma jõin seda lihtsalt kingadega:D jah kingadega.. mingid punased kingad, mis on pmts nagu jää, et teevad joogi külmaks. Vähemalt tegid mu joogi natuke naiselikumaks ja varsti toodi õnneks cocat ka, aga noo pidu kestis päris kaua veel ja magama sain kell 5. Hommikul oli äratus kell 8, Troy tõi mu koju, käisin poole tunniga pesus ja jõudsin isegi õigeks ajaks tööle. Tööle jõudes avastasime, et Craigi pole:D keegi ei teadnud midagi temast ja ta telefon oli väljas. Ja ta ei tulnud terve nädala tööle, nii et ma ei teagi, mis värk on, väga segane lugu igatahes. Igatahes pidin ma neljapäeval õhtuni tööl olema ja inimesed lihtsalt ei läinuuud ära, nii et ma sain koju alles 12 ajal. Ja hommikul pidin varem tööle minema, nii et sain ainult 6 tundi magada ja siis algas nv, mis on minu jaoks alati raske. Nii et ma olingi lihtsalt 24/7 väsinud, elasin redbulli ja kohvi peal. Jah, kohvi:D dieediga pidin kohvi jooma ja nüüd ma lihtsalt armastan seda. Kodus eriti ei joogi, aga tööl teen igal hommikul latte endale, mmm:) Muide laupäevaks polnud meil ikka veel soe vesi tagasi tulnud ja siis lõpuks vedas Rhys (meie korteriomanik) ennast kohale ja selgus, et probleem oli väga lihtne. Pidi lihtsalt ühte nuppu vajutama! Oiii, kui vihane ma laupäeval töölt tulles olin. Me käisime 4 päeva külma dushi all, sest keegi oli kogemata ühte nuppu vajutanud. Kes üldse sellise nupu leiutas? Miks peaks kunagi olema vaja soe vesi välja lülitada?:D Samas olin ma õnnelik ka, sest vähemalt sain kuuma dushi alla:) magasin tunnikese, kuum dush ja energiajook ja Eurosssee. Ja peale tööd otsustasime Bettysse minna oma viimast Eurobari laupäeva tähistama. Seal saime Triinuga $200 bar cardi, nii et jookide saamisega probleeme polnud:D Kuna aga Bettys oli suht vaikne, siis nad panid kell 4 juba kinni ja nii jäi enamus meie bar cardist kasutamata:( samas hea, sest rohkem jooki polnudki vaja. Pärast läksin Wiza juurde ja jällle ma ei saanud normaalselt magada. Õhtul pidime juba seitsmeks Eurosse minema, meie viiiimane õhtu! :( ostsime siis Triinuga koogi ka:D Euros oli mingi Aafrika dj nii et 90% inimestest olid seal mustanahalised:D kell 7 kunagi veel klubis rahvast pole, nii et väga midagi teha ei olnud ja kõige igavam oli see, et ma olin üksii garden baris. Nii igav oli, et saatsin Triinuga sõnumeid kuigi me olime teineteisest paarikümne meetri kaugusel:D Õnneks sain vahepeal Alberti ja Zoomiga rääkida ja Joshi ja Richardiga ja varsti tuli Wiza ka sinna. Vahepeal läks isegi natuke kiireks, aga kui kell 11 see aafrika dj tuli, siis läksid kõik inimesed lava juurde ja garden jäi täiesti tühjaks. Mul ei olnud mitte kedagi teenindada, nii et ma rääkisin terve aja Wizaga juttu, Michaelile see eriti ei meeldinud, nii et kell 12 sain clock offi:D ma olin megaväsinud ja mõtlesin, et lähen kohe koju, aga Triinu ütles, et eii hakka jooma:D nii et võtsin ühe punchi, jõin selle ära, aga siis ikkagi ei viitsinud enam juua. Charles hakkas just ära minema ja ütlesin talle, et minu ka koju viiks. Ta oli nõus ja siis ma pidin kiiresti minema ja enne kui arugi sain, olin juba kodus ja siis mõtlesin et mh miks ma ära tulin. Ikkagi viimane õhtu Euros, oleks võinud veel punchi juua ja tsillida ja kõigile ilusti tsau öelda jne:( okei see pole maailmalõpp veel, me saame iga kell Eurosse minna, aga ikkagi.. kuulan praegu igast vanu laule ja joon piparmünditeed ja kuidagi nii kurb tuju on. Naljakas, muidu üldse ei mõtle mineviku peale, aga muusika tuletab kõik vanad ajad meelde ja see teeb nii kurvaks. Aga vähemalt sain ma täna öösel 10 tundi magada ja tunnen ennast nagu uue inimesena:)

Dieet, viimased nädalad Euros ja varsti loodetavasti uus korter

Nii.. viimasel ajal olen kuidagi laisaks muutunud blogi kirjutamise koha pealt:D pole enam väga meeleski, mis vahepeal teinud oleme. Vahepeal oli kaks igavat nädalat, mil me Janetiga dieeti pidasime. Välja polnud mõtet minna, sest juua ja süüa ei saanud. Selle aja sisse jäid ka pühad, pikk nv mil kõik pidutsesid peale meie:D dieet ise ei olnud minu arust väga raske. Tööl oli küll natuke kurb, kui koguaeg igast maiustusi ja häid sööke üle jäi ja pidin kõigele ei ütlema, aga korrakski ei tulnud mõtet, et pooleli jätta, nii et täitsa tubli olin:) Janet tahtis juba esimese nädala lõpus pooleli jätta, rääkisin ta õnneks ära, et ta ikka lõpuni teeks, aga eelviimasel päeval ta ikkagi andis alla:D kõige hullem oli see, et menüüs oli nii palju beefi, iuuu. Ma ei söö enam kunagi beefi ausalt! Haha ja väga lahe oli ka see, et meie kaal läks katki ja me ei saanud ennast terve dieedi aja kaaluda. Paar päeva peale dieedi lõppu läksin FitnessFirsti ja sain seal kaaluda, 4kg võtsin alla. Janet vaeseke ei tea siiamaani, kui palju tema kaotas:D Igatahes.. eelmisel esmaspäeval otsustasime üle pika aja välja minna. Janet oli kusagil telkimas, aga me Triinuga hakkasime jooma. Leidsime enda maja kõrvalt poest maasika-laimi siidri, see oli üliiihea:) jõime meie juures koos Charlie, Wiza ja ta korterikaaslasega ja hiljem läksime Deeni, kus väga kaua ei olnud, aga kihvt õhtu oli ikkagi:) Triinu ei tea jälle, kuidas ta koju sai, ma ka ei mäleta kas ta tuli meiega või eraldi:D Ülejäänud nädala käisin tööl ja shoppamas, talveriideid ostmas:D päeval on endiselt väga soe, aga õhtud on jahedaks läinud, nii et varsti läheb jakke ja saapaid vaja. 

Üks natuke kurb uudis on ka. Nimelt peame Triinuga varsti Eurobarist ära tulema. Working Holiday viisaga tohib ühe tööandja juures töötada 6 kuud ja meie 6 kuud Euros saab mõne nädala pärast läbi, uskumatu kui kiiresti aeg on läinud! Michaeliga saan ka viimasel ajal ülihästi läbi, ta on nii heas tujus koguaeg millegipärast, lubas meile isegi ärasaatmispeo korraldada:D aga eks näis, usun kui näen. Seega hakkan ma nüüd nädalavahetusei ka Jojo's töötama, nii et saan ikka sama palju tunde. See nädal tuleb mul aga väga igav, sest Jojo's on reedeni suletud. See asub jõe peal ja mingi tüüp sõitis oma paadiga täiskiirusel vastu paadisilda, nii et tee restorani on katki. Just see nädal pidi ülihea tulema, iga päev hommikust õhtuni tööl ja nüüd kaotan kõik oma shiftid:( ma ei kujuta ette ka, mis ma nende kolme vaba päevaga peale hakkan. Homme õhtul lähme vist töökaaslastega välja, kuna meil kõigil kolmapäev vaba on:D

Üks uudis on veel. Me otsime uut korterit, jälle:D sest praeguse korteri omanik ei võta meie kõnesid vastu ega vasta sõnumitele ja see korter laguneb igast otsast. Ta lubas kõik ära parandada, aga pooleteist kuuga ei ole siin mitte midagi paremaks muutunud. Igatahes leidsime ühe korteri juba, mis asub East Perthis kesklinna lähedal, 2 magamistoaga ja maksab 400$ nädalas. Käisime seda eile Triinuga vaatamas ja ütlesime ilma pikemalt mõtlemata, et tahame seda:D see oli niiiii ilus, lihtsalt super. Lähipäevadel selgub, kas saame selle või mitte, kuna seda saab üürida agentuuri kaudu ja nad igaühele korterit ei anna. Pidime täitma hunniku pabereid, tõestama, et meil on töö ja soovitajad jne jne, väga tüütu, aga loodetavasti tasub see kõik ära.
:)