Eelmise nädala veetsin siis oma suurepäraste korterikaaslastega Balil. Lahkusime Perthist 22. augustil kell 6 hommikul. Kuna lennujaamas pidime juba kell 4 olema, siis otsustasime, et magama minna pole mõtet:D pakkisime asju ja tegime viimaseid ettevalmistusi reisiks, aga vägaa raske oli. Lennukisse jõudes jäime kohe magama, aga lend kestis ainult 3,5 tundi ja rohkem me sel ööl magada ei saanudki. Kohale jõudes viisime asjad hotelli ja läksime kohe linna peale. Ööbisime Kutas, kus pidi olema kõige parem ööelu ja noortele sobiv koht. Mingi basseiniga lukshotell meil ei olnud, aga toad olid ilusad ja maksis ainult 15 dollarit öö. Esimesel päeval otsustasime kohe shoppama minna, sest meil kellelgi polnud suveriideid:D Perthis ju talv ja suvekaup veel eriti poodidesse ei olnud jõudnud. Alguses oli küll tõeline kultuurišokk seal turul. Kõik oli täis väikeseid putkasid, kus kohalikud oma kaupa pakkusid. ,,Excuse me darling, come here, very good prize'' kostus igalt poolt ja ostu sooritades pidi muidugi vähemalt pool hinnast alla kauplema, kõik see oli väga tüütu, aga kui viitsimist on, siis leiab asju küll:) eriti suvekleite, neid oli seal miljoneid.
Peale shopingut jalutasime veel korraks rannas, käisime söömas ja läksime hotelli tagasi, et õhtuks ennast valmis sättida. Lõunat sõime ühes üliilusas kohas, kus olid palmid ja bassein, sellest sai ka hiljem meie üks lemmikohti, sest see oli kohe meie hotelli lähedal. Võtsime seal tähistamiseks kohe ka ühe kokteili ning meie üllatuseks oli see vägaaa kange. Hiljem selgus, et Balil ongi kokteilid enamasti nii kanged, ma ei tea mis nad teevad nendega seal, võib-olla oleme lihtsalt Austraalia lahjade koksidega harjunud. Õhtul läksime kohta nimega Vi Ai Pi, kus mängis live band, istusime rõdul, jõime mõned kanged kokteilid, tegime vesipiipu ja siis suundusime edasi kõrvalolevasse klubisse Sky Lounge, kus olid 10-11 tasuta joogid:D dont get too excited, need ei olnud just kõige paremad, kanged nagu ikka:D ja peale sealt lahkumist läksimegi koju juba, et mitte järgmist päeva maha magada.
Teisipäeva hommikul läksime oma lemmikkohta ja võtsime hommikuks ühe Caesari salati ning seejärel suundusime randa. Päevitasime ja ujusime, kohalikud pakkusid oma kaupa nagu ikka ja paari tunni pärast tahtsime oma lemmikkohta lõunat sööma minna, aga leidsime ranna lähedalt ühe teise ilusa koha, kus oli ka bassein ja eriti mõnusad lebo diivanid, nii et jäime sinna. Me Triinuga hüppasime kohe basseini, niii mõnus oli! Peale sööki läksid Maarja ja Janet hotelli tagasi, aga meil Triinuga ei saanud ikka veel päevitamisest ja ujumisest küllalt, nii et jäime sinna päevitustoolidele pikutama. Eriti mõnus house mängis, päike paistis, külm jook oli kõrval ja kõik oli nii super, sel hetkel mõtlesin esimest korda, et olen paradiisis:)
Õhtul läksime jälle linna peale jalutama, astusime paari poodi ja siis läksime õhtust sööma. Mõtlesime, et oleme nii palju ilusates kohtades söömas käinud, et peaks veidi kokku hoidma ja kuskil odavamas kohas sööma seekord. Nägime ühte söögikohta, mis tundus üsna mõnus ja menüü tundus ka isuäratav. Võtsime Maarja ja Triinuga mingi kana, seente ja friikartulitega roa.. milles me pehmelt öeldes natuke pettusime:D see oli lihtsalt kausitäis mingit löga, kus olid sees köögiviljad, keedetud kana ja seened.. no ei olnud päris see, mis me ootasime. Plaanisime ka magustoitu süüa, aga seal kohas ei julgenud küll enam midagi tellida, nii et läksime Gloria Jean'si, mis on meile Austraaliast tuttav kohvik ja võtsime seal kooki ja kohvi ning siis läksime koju tuttu, sest järgmisel päeval oli meil väga varajane äratus. Nimelt võtsime tuuri, mille käigus viidi meid Bali ilusamatesse kohtadesse:)
Hommikul kell 8.30 tulid meile autojuht ja giid järgi, megaa tsill giid oli meil muideks:) pisike pika seeliku ja peapaela ning patsiga tüüp kes paistis eesti keelt oskavat, sest naeris alati meie omavaheliste naljade peale ja ütles väga teemasseminevaid lauseid:D esimesena läksime vaatama traditsioonilist Bali tantsu hea ja kurja vahel, seejärel käisime kohas, kus valmistati kangast ja ilusaid kangast maale, hõbeehete poes ning kunstistuudios, kus olid ka väga ilusad maalid. Siis sõitsime ühe kose juurde vaadet nautima. Autost väljudes nägime väikest poissi ja tüdrukut, kes müüsid käekette ja lehvikuid. Me Triinuga muidugi langesime ohvriks, sest nad olid niiii armsad, võimatu oli ei öelda. Poiss oskas öelda ainult ten, see tähendas 10 000 ruupiat ehk 1 dollar. Tüdruk ei osanud ühtegi sõna inglise keelt ega saanud ka minu jutust aru, aga järgnes mulle ikkagi kose juurde, vaatas kurbade silmadega otsa ja lootis, et ma veel midagi ostan. Ahjaa, vahetuskurss on Indoneesias naljakas, olime kõik miljonärid seal:D päris hea tunne oli alguses, aga jube tüütu oli koguaeg sadades tuhandetes arvutada.
Järgmisena läksime kohta, kus kasvasid kohvi-, kakao-, kaneeli- ja igasugu muud puud. Nägime, kuidas kohviubasid korjati, puhastati, röstiti ja purustati. Kusjuures ma ei teadnudki varem, et kohvioad on originaalselt valged:D Pärast saime ka kohvi, teed ja värskeid mahlaseid puuvilju maitsta ja kaasa osta:) kogu selle tripi peale oli meil juba kõht päris tühjaks läinud, aga õnneks läksimegi järgmisena lõunat sööma restorani, millelt avanes vaade vulkaanile. Megaaa ilus vaade oli, võttis sõnatuks ausalt. Lõunaks sõime hiina toitu mis oli ka superhea ja peale sööki tahtsime ilusa vaatega pilti teha, aga seal oli ainult pisike äär, kust oli megahalb pildistada. Siis aga nägime nurga taga ühte treppi, kust sai katusele, millel polnud mingeid ääri ja avanes super vaade. Ei tea kustkohast, aga Maarja kõrgusekartus lõi seal erti välja:/ vaesekene. Kusjuures sel päeval tuntsime superstaaridena end, sest kohalikud olid nagu paparazzid meie ümber, pakkusid oma kaupa kohe kui autost välja astusime:D väga naljakas oli. Järgmisena läksime riisiterasside juurde, mis nägid ka väga kihvtid välja. Selline suur org, kus olid nagu trepiastmed, millel kasvas riis ja ümberringi olid igalpool palmid:) Peale riisiterasse läksime Monkey Forestisse, metsa, kus olid jõgi ja suured puud, pisikesed templid, pikad väädid rippusid igalpool ja ahvid hüppasid vabalt ringi. Alguses olin ma eriti põnevil just ahvide pärast, aga pärast seda, kui üks Maarjat seljatagant pluusist sikutas, hoidsime kõik neist hirmuga eemale:D
Õhtu viimane peatus oli kuulus tempel Tanah Lot, mis asus meres ja selle juurde minna ei saanudki, aga rannikult avanes super vaade sellele ja samal ajal hakkas ka päike loojuma. Seal sõime ka õhtust kaljupealses restoranis, seafood, päikeseloojang ja meie ihaldatud kookosekokteilid, mida kindlasti proovida tahtsime, tuli välja, et see oli lihtsalt kookosevesi seal sees, aga maitsev ikkagi:D kui päike oli loojunud, kustutati vahepeal kõik tuled ära nii et istusime ainult küünlavalgel:) ja peale sööki lauldi meile AC/DC - You shook me all night long:D koju sõites jäime juba autos magama ja hotelli jõudes läksime kohe voodisse.
Järgmisel hommikul otsustasime randa minna, aga mitte Kutasse vaid Seminyaki. Võtsime takso ja sõitsime sinna, arve läks 5 dollarit. Takso oli seal ebareaalselt odav, ma ütleks et isegi 10 korda odavam kui Austraalias, aga no siin on see ka ebareaalselt kallis. Seminyaki randa jõudes tuldi kohe meile päevitustoole pakkuma, aga need olid vanad ja koledad nii et kõndisime natuke edasi ning hea et seda tegime, sest leidsime jällegi ühe eriti mõnusa basseini ja päevitustoolidega restorani nimega Cocoon. Päevitasime seal päris pikalt, ujusime ja tegime pilte. Lõpuks hakkas mul nii palav, et ei tahtnud enam päikese käes olla ja õnneks olid seal megaamõnusad katusega voodid, isegi kardinad sai ette tõmmata. Mu lemmikkoht tervel Balil vist:D peale Cocooni läksime sinna lähedale ühte natuke odavamasse kohta sööma ja seal saime ka esimest korda Bali siidrit proovida, mis oli megahea, nagu limonaad:D Õhtul otsustasime välja minna, sest juba kaks õhtut polnud käinud. Maarjal aga hakkas paha vist päikesest vms, nii et ta ei tulnud ja läksime kolmekesi. Käisime jälle seal Sky lounge'is, istusime katuseterassil, mis nägi eriti tsill välja, aga kauaks ikkagi ei jäänud ja juba varakult olime kodus. Korraks käisime veel ühes kohas, kus oli hiigelsuur kokteil 4 dollarit. Ma olin nii palju jutte kuulnud Bali kohta, kuidas klubides saab hiigelsuuri kokse odavalt ja värki, nii et otsustasime ära proovida. Võtsime kolme peale ühe kokteili, aga see oli kange nagu kõik Bali kokteilid ja mitte ainult kange aga kuidagi halva maitsega ka, ma tõesti ei tea, mida nad teevad nende jookidega, et need nii halvad on:D aga igatahes võtsime kõik kaks lonksu ja läksime koju ära.
Järgmisel hommikul oli meil jälle üsna varajane äratus, sest läksime järjekordsele tripile, mis sisaldas elevandisõitu ja raftingut. Hommikul oli ilm pilves ja kohapeale jõudes saime isegi paar vihmapiiska, aga see kuidagi sobiski sinna džunglisse. Kõigepealt nägime, kuidas elevante tiigis pesti. Nad olid niii treenitud, teadsid täpselt, mis nad tegema peavad, et inimesed saaksid nende otsa ronida ja neid pesta. Seejärel kinnitati nende selja külge toolid, me ronisime sinna otsa ja sõit läks lahti:) minu ja Maarja elevandi nimi oli Andrew ja ta oli oma treeneriga koos Sumatralt Balile tulnud. Poole sõidu pealt tulin ma toolist ära ja istusin elevandi kaela peale ja siis lõpus ütles see treener, et you're the driver now:D läks ise taha ja ma istusin elevandi pea juures, päris trill oli, aga natuke jube ka kui elevant vette läks ja kallutas ja ainuke koht, kust ma kinni hoida sain, oli ta pea:D aga jah väga kihvt sõit oli:) peale seda läksime raftingusse. Panime kõik megalahedad kostüümid selga, mis koosnesid vestist ja punasest kiivrist:D kõndisime alla jõe juurde, kus olid paadid. Sisse istudes nägime, et kohe tuleb üks päriis kõrge kosk ja hakkasime kartma:D seal juures oli fotograaf ka, kes meid pildistas ja ilmselt oligi see suur kosk kohe alguses, et häid emotsioone pildile jäädvustada. Pärast me ei karjunud enam pooltki nii palju ja midagi hirmsat seal ka polnud, lihtsalt naljakas:D ja meie instruktor oli ka oma arust väga funny, pritsis meid koguaeg vee ja mudaga ja tegi järgi meie ooooh myyy goood, mida me iga kose lähenedes kiljusime:D rahulikematel osadel sai loodust nautida, mis oli jällegi megailus, jõgi keset džunglit, kosed ja värgid:) ja paadisõidu lõpus pidime oma varustusega veel mäest üles ronima, nii et tõeline treening oli:D koju jõudes olime nii vässud ja tegime ühe pika lõunauinaku, et õhtuks ilusti puhanud olla ja välja minna. Läksime jälle Seminyaki ühte söögikohta, kus olime küll juba käinud, aga seal oli hea toit hea hinnaga ja odavad joogid ka. Sõime kõhtu täis ja jõime Bali moon (kohalikud liköörid) kokteile, mida muide pidi niiiiii kaua ootama. Ei tea, mis värk seal oli, et neil nii kaua aega läks nende tegemisega, aga lõpus olin ma juba kaval ja tellisin uue joogi kohe ära kui ühe kätte sain, aga jah isegi siis pidin natuke ootama:D pärast tahtsime välja minna, aga takso saamine võttis ülikaua aega. Me ei saanud ühtegi Blue birdi, mis on kõige usaldusväärsem taksofirma ja teised pakkusid meile sõitu hinnaga $20 kuigi sinna saime 2 dollariga:D seega kõndisime tükk aega ja otsisime taksot, nii et kui selle lõpuks saime, olid kõik väsinud ja peotuju kadunud nii et läksime hoopis koju magama:)
Hommikul ärkasime Triinuga esimestena ja läksime meie lemmikkohta hommikust sööma ja päevitama. Varsti saabus ka Janet ja paari tunni pärast ka unimüts Maarja:D päevitasime ja ujusime seal terve päeva ja peale seda otsustasime odava Bali massaaži ära proovida, millest kuulnud olime. Massaaž oli täitsa mõnus, aga pärast seda võtsime ka maniküüri ja pediküüri ja see oli küll alla igasuguse arvestuse:D minu maniküür oli suht ok, ilusad lilled olid peal, nendega jäin rahule, aga seda naist, kes mu jalgadega tegeles, kartsin küll natuke, sest tundus, et tal ei ole õrna aimugi, mida ta teeb:D Triinu võttis üldse oma küünelaki koju minnes kohe maha, sest see oli nagu 5-aastase lakitud:D
Koju minnes käisime pesus ja hakkasime ennast valmis sättima, et välja minna, sest oli laupäeva õhtu ja meie viimane õhtu Balil ja me polnud veel korralikult pidutsenudki. Võtsime takso ja läksime Bountysse, mis oli ülisuur mitmekorruseline klubi ja üleni turiste täis. Me Maarjaga võtsime kohe endale mingid hiigelsuured koksid, mis olid nende spordi joogipudelite sees ja üllatavalt head isegi:D mõtlesime, et saame korralikult viimasel õhtul pidutseda, aga eii. Balil on üks väga halb asi, nimelt tänavad on mega katkised, igalpool on augud, kivid ja ketid, see on nagu takistusrada, mida on isegi madalate kingade ja kaine peaga raske läbida. Ja isegi hoonetes sees on täiesti suvaliste kohtade peal astmed. Seega juhtuski nii, et Triinu kukkus oma platvormidega nii õnnetult, et pidi kohe koju minema. Janet läks temaga kaasa, me Maarjaga otsustasime veel natuke klubisse jääda. Väga kaua ei olnud, ei teagi, mis kell täpselt koju hakkasime tulema, aga noo see kojutulek oli üks korralik ettevõtmine. Nimelt olid tänavatel sellised ummikud, et autod lihtsalt seisid ühe koha peal, taksojuhid tulid autost välja ja rääkisid omavahel juttu:D me olime ühes taksos, kus oli megatsill taksojuht kellega Maarja juttu rääkis, ma olin pikali ja väsinud ja tahtsin koju ja mulle see ummik üldse ei meeldinud. Kui taksojuht ütles et 50 min läheb aega aga jala saaksime 10 minutiga, siis me otsustasime jala minna, aga mu jalad niiii väga valutasid, sest uued kingad hõõrusid ja see kodu lihtsalt ei tulnuuud. Nii et otsustasime rolleri võtta ja sellega koju sõita:D Balil on megaaa palju rollereid, enamus inimesi nendega sõidabki. Ja nendega saab ka ummikutest kergemini läbi, nii et tundus päris hea plaan olevat. Suht tsill rollerisõit oli nii kaua kuni ta kestis, mõnus tuuleke puhus, hoidsime oma jalgu laiali, et need rolleri pihta ei läheks ja suht naljakas oli:D aga siiiiis.. tuli kamp inimesi meie ümber, nagu mingi kohalik bali hood ja ütles rollerijuhile, et see pole tema tsoon ja ta ei tohi siin meid sõidutada ja me peame maha minema:D no wtf selline asi ajab ju närvi küll! Ma sain päris vihaseks.. aga jah pidimegi koju kõndima oma valutavate jalgadega, aga nii tublid olime, et kingi ikka ära ei võtnud:D ja mis kell me lõpuks koju jõudsime, kell viiiiis.. nii et see tripp kestis umbes 3 tundi järelikult:D
Pühapäevaks oli meil plaanitud parasailing, jet sky ja banana ride, aga pidime need kahjuks ära ütlema, sest Triinu ei liikunud voodist mitte ühtegi sammu oma jalaga:( ilm oli ka pilves, nii et mõtlesime, et mis me siis teeme oma viimasel päeval. Me läksime Maarjaga hommikust sööma ja kui lõpetanud olime, siis tuli juba päike välja, nii et tahtsime päevitama minna. Läksime hotellituppa tagasi, mida me nüüd neljakesi jagasime, sest see oli viimane päev ja me pidime oma toad tegelikult ära andma, aga saime õnneks ühe toa, kus oma asju õhtuni hoida. Triinu ka ei viitsinud hotellis passida, nii et otsustasime kuidagi ta basseini äärde vedada:D läksime Ku De Ta-sse, mis pidi olema üliilus lounge, aga meie kurvastuseks polnud seal basseini ja ilma oli liiga palav.. seal aga hakkas Triinu jalg veel rohkem valutama ja viisime ta Bali kliinikusse, kus ta jalg kinni seoti. Pärast seda läksime ikkagi basseini äärde, päike hakkas küll juba loojuma, aga natuke pikutasime seal ikkagi ja siis läksime veel viimasele shopingule. Ma ostsin hunniku $1 dvd-sid ja suveniire ja siis läksime hotelli tagasi, et asjad kokku pakkida ja lennukile minna. Ma ostsin endale muide unenäopüüdja ja see vägaaagi toimib, iga päev näen triljon unenägu. Maarja ütles, et see peaks halvad unenäod kinni püüdma ja ainult head läbi laskma, aga ma ei tea, ma näen küll igasugu imelikke asju..
29. august kell 4 hommikul jõudsime tagasi Austraaliasse ja kuigi super reis oli, siis nii hea oli tagasi kodus olla. :)
No comments:
Post a Comment